Tagasivaade: riigipöörde eel – Žirinovski Tallinnas

Peeter Langovits
, fotograaf
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vladimir Zhirinovski Tallinnas, 7.-8. august 1991.a.
Vladimir Zhirinovski Tallinnas, 7.-8. august 1991.a. Foto: Peeter Langovits

Interliikumise ja Streigikomiteede Nõukogu kutsel viibis 7.–8. augustini 1991 Tallinnas NSV Liidu Liberaaldemokraatliku Partei esimees Vladimir Žirinovski.

«Ärge rääkige mulle muinasjutte Baltimaade iseseisvusest – täpselt 270 aasta eest andis Rootsi ja Venemaa leping Baltimaad igaveseks Venemaa koosseisu ja Soome Rootsile... Kõik muu on õigustühine,» tõi Postimees 8. augustil esiküljel Vladimir Žirinovski sõnumi, mille ta kahel päeval Tallinnas olles edastas.  

Ebaedu Venemaa presidendivalimistel andis talle uut hoogu, et 1992. aasta kevadeks plaanitud valimistel juba NSV Liidu presidendiks saada. Ligi tuhat põhiliselt vene keelt kõnelevat impeeriumimeelset täitis pilgeni EKP KK saali Lenini puiesteel. Üritust juhtis Pjotr Rožok ning külaline sai pikalt oma programmi tutvustada. Muuhulgas nägi Žirinovski ette rahvuslik-territoriaalse jaotuse asendamist riigis territoriaalsel printsiibil loodud 120 kubermanguga. Balti riigid koos Kaliningradi oblasti ja osaga Pihkva oblastist jäänuksid Baltikumi kubermangu, mille keskuseks Riia ja kuberneriks juba nõusolekugi andnud polkovnik Viktor Alksnis. Sihiks oli tugeva juhiga Vene impeeriumi taastamine.

Žirinovskile olid rahvusriigid mõttetus, mis viivad ainult fašismini ja sõdadeni. Neil, kellele uus kord ei meeldi, lubas ta lahkelt kohvrid pakkida ja välismaale kolida. Võimeka oraatori, vene inimese hinge ja valupunkte tundva ning psühholoogiliselt täpse manipulaatori Žirinovski teravmeelset ja iroonilist kõnet katkestasid aplausid ja naerupuhangud. See kõik ainult süvendas kõhedust.

Olin koos ETA erikorrespondendi Feliks Kaasikuga, kui ta Žirinovskit  intervjuueris, ning seal kuuldu ei unune. Silma pilgutamata rõhutas ta: ühtki osa Nõukogude Liidu territooriumist, ühtki ruutkilomeetrit ei saa riigi küljest ära võtta... piiriposte ei tohi nihutada, vastasel korral voolab veri ja langevad tuhanded, miljonid...

Naljast oli tegelik olukord kaugel, pinged kasvasid iga päevaga nii Venemaal kui ka Baltimaades. Kulus ainult kümme päeva ja Moskvas toimus riigipööre... Kahjuks pole impeeriumimeelsed ideed tänaseni ajaloo prügikasti jõudnud ja pingestavad üha enam riikidevahelisi suhteid.

Tekst ja fotod: Peeter Langovits

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles