Rootsis ilmus juuli algul värske uuring, mis käsitleb sisserände majanduslikke mõjusid. Kui 1950. aastast peale poleks Rootsi toimunud mingit sisserännet, oleks riigis praegu umbes 2,5 miljonit elanikku vähem. Sisserände mõju Rootsi avaliku sektori rahandusele on uuringu järgi olnud enamjaolt positiivne, erandiks vaid 1990. aastate kriisiperiood.
Tehtud arvestuste järgi oleks Rootsi ilma aastate 1950–2014 sisserändeta praegu 900 miljardi krooni (ligi 96 miljardi euro) võrra vaesem, mis tähendab, et taristule, riigikaitsele jne tehtud kulutuste samal tasemel hoidmiseks tulnuks elanikelt koguda 65 miljardi krooni (6,9 miljardi euro) võrra rohkem makse.
Rootsis elab praegu 2,8 miljonit muulastaustaga inimest, kellest 1,6 miljonit on sündinud väljaspool riiki. Poolel miljonil on mõlemad vanemad välismaal sündinud ja 0,7 miljonil üks vanematest. Seitse miljonit elanikku on seevastu sündinud Rootsis ning ka nende mõlemad vanemad on Rootsis sündinud.
Suurema rahvaarvuga riigis on hõlpsam suurprojekte ette võtta, märgib uuring – Rootsit peetakse üldiselt ju hõreda asustusega maaks. Pole eriti keeruline taibata, et kulud sellistele asjadele nagu kodumaise hävituslennuki Jas arendamine, kiirrongiühendused või Rootsi-Taani vaheline Öresundi sild on parem jagada 10 miljoni elaniku peale kui 7,5 miljoni vahel.
Aastate jooksul on Rootsi suunduvas rändes töömigratsioon vähenenud ning põgenike osa kasvanud, viimaseid hakkas eriti suurel hulgal Rootsi jõudma 1990ndail.
Sisserändajate tööhõivenäitajates on aja jooksul olnud suuri muutusi. 1950.–1970. aastail oli saabujate hõivatus märgatavalt kõrgem kui kohalikel, 1980ndail erinevus kadus ning edasi muutus seis vastupidiseks. 2014 oli 59 protsenti välismaal sündinud elanikest tööga hõivatud, Rootsis sündinutel oli sama näitaja 66 protsenti (majanduses tervikuna 65 protsenti). Autorid leiavad, et sisserändajad annavad suure osa tööhõive absoluutsest kasvust Rootsis ehk kui 1950ndail oli riigis 3,5 miljonit töötajat, siis 2008 juba 4,5 miljonit ning eelmiseks aastaks lisandus sellele veel 0,2 miljonit.
Üldhinnangut andes leiavad uuringu autorid: «Rootsi jaoks on sisseränne olnud hea asi.»
Sisserände majanduslikku mõju positiivseks pidav raport on Rootsis pälvinud ka kriitikat. Näiteks leidis majanduslehe Dagens Industri juhtkirjas Rebecca Weidmo Uvell, et dokument paneb liialt ühte patta tööjõurände ja Rootsi saabunud pagulased ega võta arvesse 1950ndate erinevusi 2000. aastatega.
Rändeuuringu avaldas Rootsi vormilt sõltumatu, ent pigem vasakpoliitika ja ametiühinguliikumise lähedaseks peetav mõttekoda Arena Idé. Autorid on mõttekoja juhtiv majandusekspert Sandro Scocco ja Umeå ülikooli majandusajaloo dotsent Lars Fredrik Andersson.