Andres Reimer: ärge laske Rosnefti Eestisse
19. märts 2015, 23:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestlastele mõjuks halvasti, kui saaks tõeks Eesti Ekspressi esitatud stsenaarium ja Venemaa võimsaim naftafirma Rosneft haaraks Eesti Gaasis juhtohjad Soome Fortumilt enda kätte.
Rahvusringhääling üritas trööstida, et pole tähtis, kellele turgu valitsev gaasifirma kuulub, sest maagaas moodustab ainult kümnendiku meie primaarenergiast ning selle osatähtsus väheneb.
Tegelikkuses on asjad vastupidi: maagaas puudutab Eesti elanikku palju suuremal määral, moodustades statistikaameti andmetel tervelt kolmandiku meie kodude ja kontorite soojendamiseks kasutatavast kütusest. Selline osatähtsus annab piisava mõjujõu, et suuta kõigutada elanike heaolu näiteks Tallinnas, kus maagaasist toodetakse suurem osa soojusest.
Maagaasi mõjukus väheneks, kui Tallinn suudetaks viia üle puiduküttele ilma takistusteta. Praegu veel ametis olev riigikogu näitas volituste viimastel nädalatel teovõimetust. Selle asemel, et kaks aastat marineerinud elektrituru seaduse muudatused vastu võtta, anti otsustamine järgmisele parlamendikoosseisule. Selle fopaaga lükati maagaasi osatähtsuse vähendamine Eestis edasi määramatusse tulevikku.
Seadus takerdus, kui reformierakondlasest majanduskomisjoni esimees Arto Aas tegi ootamatult ettepaneku seada taastuvenergia toetusele lagi. Kui praeguse skeemi järgi peaks taastuvenergia tootjatele maksma suuremat toetust, kui elektri turuhind langeb, siis edaspidi toetussumma sõltuvalt turuhinnast ei suureneks. Tarbija- ja valijasõbralik ettepanek tuli viimasel hetkel, jooksutades seaduse ummikusse, sest vajas teiste osalistega kooskõlastamist.
Energeetikasse investeerima valmistuvad ettevõtted ei saa nüüd kavandatud projektideks pangast laenu, sest Eesti seadused ei paku selleks vajalikke garantiisid. Otsus ehitada Mustamäe gaasikatlamaja ümber puiduküttele takerdus just selle taha.
Aja mahavõtmist tervitas kohe Fortum, kes küll osaleb taastuvenergiaäris, kuid kelle huvisid Eesti Gaasi suurima aktsionärina seadusemuudatus kahjustaks. Taastuvenergia edukäik kahjustaks üllatuslikult ka Eleringi ärihuvisid, kellest sai äsja gaasitorustike suurosanik.
Kui Rosneftist saaks Gazpromi kõrval Eesti Gaasi suuraktsionär, siis lakkaks see ettevõte tegutsemast tavapärase äriühinguna, muutudes teisejärguliseks muhvikeseks toru küljes, millest sõltub Venemaa riigikassa täitmine. Põimunud ärihuvide tõttu esineb Fortum Venemaale ustava partnerina, kuid seni käitub siiski läänelikult.
Rosnefti tulekut võib pidada vähetõenäoliseks. Eesti ei ole tema jaoks mitte lihtsalt väike, vaid lausa mikroskoopiline turg. Samuti liiguvad Euroopa seadused sinnapoole, et tõenäoliselt pääsevad mõne aasta pärast maagaasimüüjad turule üksnes läbi börsi – samamoodi kui elektriäris. Tõenäoliselt võivad Eesti Gaasi suuromanikeks tõusta praegu nõukogu esimehe Aarne Saare ümber koondunud väikeaktsionärid.