Reedel Õpetajate Lehes: riigigümnaasiumist Tallinna, õpetajate palgatõusust, romantika surmast

Õpetajate Leht 14. novembril 2014 Foto: Õpetajate Leht

Reedel saab Õpetajate Lehest lugeda:

Missugust riigigümnaasiumi Tallinn vajab?

5. novembril arutas Tallinna linnavolikogu kultuurikomisjon riigigümnaasiumi Collegium Estonicum asutamist. Miks on Tallinnale sellist kooli vaja? Kas kõik eesti koolid ei olegi siis keskendunud eesti keelele ja kultuurile? Miks tahetakse avada veel üks eliitkool – kas neid on Tallinnas veel vähe? Nii palju, kui oli kõnelejaid, oli ka arvamusi, kellele ja milleks uut kooli vaja on.

Kuidas suhtub abiturient õpetajasse?

Õpetajaameti populaarsuse uuring Pärnu linna gümnaasiumide lõpuklasside õpilaste seas selgitas välja Pärnu abiturientide hoiakud õpetajaameti suhtes. Vastates küsimusele «Mis on sinu arvates kolm kõige ebameeldivamat asja õpetaja töö juures?», tõid pea pooled ootuspäraselt esimesena välja madala palga, pidades seda töökoormusele mittevastavaks. Pea sama arv abituriente leidis, et ameti üks kõige ebameeldivamaid külgi on halvasti käituvad probleemsed ja kasvuraskustega õpilased.

Kuidas tõsta õpetaja palka?

Tallinna Piiri lasteaia õpetaja Anne Okas: «Kõigi nende palgad, kes saavad palka maksumaksja rahast, tuleks indekseerida.»

Kõrgushüppe mentaliteedist kutsehariduses

Eesti hariduses võiks olla vähem projektikesksust ja rohkem terviklikke lahendusi, toonitab Võrumaa kutsehariduskeskuse direktor Tanel Linnus. Kui meil õpetajakoolitusega midagi radikaalset ette ei võeta, upub Eesti riik rumalusse.

Scientix koondab Euroopa loodusteaduste õpetajate töönippe

Eesti liitus tänavu üleeuroopalise loodus-, täppis- ja tehnikateaduste alast haridust edendava projektiga Scientix, mille keskmes on õpetamist hõlbustavaid materjale koondav veebiportaal scientix.eu. Oktoobri lõpus jagas Brüsselis Scientixi konverentsil Euroopa parimaid kogemusi ligi 600 õpetajat 43 riigist, esmakordselt oli esindatud ka Eesti.

Hispaanias olid hirmsad vihmahood

Kaarel Tarand: «Rohkem huumorirubriiki kuuluvad mõne radikaalse murdekõneleja ähvardused setude või Võrumaa iseseisvusest.»

Ferdinand Eisen 100

Ferdinand Eisenit meenutavad Ilmar Kopso, Kalju Luts, Väino Ratassepp, Inge Unt, Peeter Olesk, Madis Linnamägi, Sven Rondik, Elsa Pajumaa, Helle Saarsoo, Armas Kuldsepp jt.

Ühe, kahe või kolme õpetaja mudel?

Viimsi lasteaedade Laanelinnu maja vanempedagoog Anne-Ly Rumma kaitses kevadel Tallinna ülikoolis bakalaureusetöö «Õpetajate arusaamad ja kogemused töökorraldusest lasteaias», kus ta uuris muuhulgas seda, milline on õpetajate arvates optimaalseim töökorralduse viis ning kas nad on valmis töökorraldust muutma.

Tagasi Eestis ehk Kuidas tunduvad Eesti koolid pärast USA koole

«Pärast paari aastat Ameerika Ühendriikides elamist kolis osa meie Ameerika-Eesti perest läinud suvel tagasi oma vanasse koju Raplamaal. Naasmise peamine põhjus oli suur soov, et mu noorem laps Marko saaks vahelduseks eesti keele ja meele kümblust. Üks kahe kultuuritaustaga laps peab saama tunda end võrdselt tugevalt seotuna oma mõlemapoolsete juurtega ja tema vanematel on võimalik selleks palju ära teha,» kirjutab Elina Aslett.

Düsleksiast ja tarkadest raamatutest

Raamatuküljel kirjutab Mari Klein Tallinna ülikoolis peetud konverentsist «Düsleksiaga laste vanemate toetamine» ning tutvustab nutikaid ja mängulisi prantsuse keelest tõlgitud teaberaamatuid.

Ühelgi õpetajal pole õigust kedagi vigaseks õpetada

«Minu kui õpetaja missioon on algusest peale olnud terve keha,» tunnistab Gerd Neggo nimelise tantsuõpetaja stipendiumi pälvinud koreograaf ja õppejõud Anu Ruusmaa. Baleriinitaustaga Anu Ruusmaad võib pidada ka Eesti kaasaegse tantsu üheks maaletoojaks. Õpilased on teda iseloomustanud sõnadega: «Mõtestaja, kunstnik, õpetaja, looja».

Romantika surm

Katrin Maimik kirjutab, miks ja kuidas seitsmendas klassis romantika tema jaoks lõplikult suri. Kurva loo üks tegelasi on kõrbenud kana.

Kas oled juba näinud Berliini müüri?

Okupatsioonide Muuseumi kõrval Kaarli puiestee põlispuude all püüab alates 9. novembrist möödujate pilke 3,5 meetri kõrgune, 1,2 meetri laiune ja 2,5 tonni kaaluv betoonplaat, tükk Berliini müürist, mis veel veerandsada aastat tagasi asus Berliini kesklinnas Leipzigi ja Stresemanni tänava ristmikul Potsdami väljakul, kirjutab Kadri Viires.