Eesti kaitsepolitseiniku röövimine Venemaa poolt on teinud paljud inimesed Rootsis ärevaks. See näitab, et Venemaa agressioon ei piirdu Ukrainaga, vaid võib tabada ka ühte Rootsi põhjapoolsetest naaberriikidest – Eestit. Julgeolekupoliitiline pinge hiilib Rootsi enda territooriumile lähemale.
Viimastel nädalatel on arutelu Rootsi suhetest lääne kaitsealliansi NATOga saanud uue hoo. Tugevalt lihtsustatult kõlaks poolt-väide Rootsi NATO liikmesusele nõnda: Rootsi NATO liikmesus tõstaks riigi julgeolekupoliitilist turvalisust. Ning lisaks looks suurema stabiilsuse Läänemere piirkonnas.
Vastuväide liikmesusele võiks kõlada aga nõnda: Venemaa tõlgendaks Rootsi NATO liikmesust agressiivse käiguna. Venemaa oleks oma julgeoleku nimel sunnitud suurendama sõjalisi jõude Rootsi lähinaabruses. See omakorda võib viia ahelreaktsioonina Läänemere piirkonna relvastumiseni. Ja Rootsi kui NATO-maa võib olla sunnitud minema vastumeelselt sõtta. Ei, sellisel juhul oleks parem, et Rootsi (ja Soome) ei kuuluks NATOsse. See tagab praeguse stabiilsuse Läänemere piirkonnas.
Rootsi kaitsepoliitika on pikka aega tuginenud deklaratsioonile, et «Rootsi on rahuajal alliansivaba riik, et suuta olla neutraalne sõja korral meie lähinaabruses».
Üldiselt arvatakse, et see seisukoht on teeninud riiki hästi paljude külma sõja aastate jooksul. Kuid Nõukogude Liidu lagunemine tõi kaasa täiesti uue välis- ja julgeolekupoliitilise maastiku Rootsi lähinaabruses.
Vana väide kaotas tugevuse. Rootsist sai Euroopa Liidu liige ning riigi tugevat kaitsevõimekust võis vähendada. Küsimus NATO liikmesusest tõusis taas päevakorda 1990. aastate lõpus.
Arvatakse, et Rootsi avalik arvamus ei ole siiski küps nii suureks sammuks kui NATO liikmesus. Selle asemel on Rootsi väikeste sammudega lähenenud NATO-le. Näiteks on Rootsi sõdurid osalenud NATO juhitud rahuvalveoperatsioonides.
Poliitiline taktika on õnnestunud. Rootsi on tasahilju teinud aina enam koostööd NATOga Rootsi avalikkusele muret valmistamata (enamik rootslastest on jätkuvalt NATO liikmesuse vastu). Nüüd on Rootsi lähenemine NATO-le ühes taktis president Putini Suur-Venemaa impeeriumi unistustega veelgi intensiivsemaks muutunud. Hiljuti kirjutati alla lepingule, mis lubab NATO väed Rootsi kutsel Rootsi territooriumile.
Ning NATO hiljutisel tippkohtumisel pakuti mitmetele riikidele, sealhulgas Rootsile ja Soomele, nn kuldkaarti tihedamaks partnerluseks ametliku liikmesuseta. «Kuldkaart» avab tihedama koostöö luureks, sõjalisteks õppusteks ja kaitsetehnika ostmiseks.
Rootsi teekond on selge. Suund viib Rootsi aina lähemale NATO liikmesusele. Aga me ei ole veel seal. Pärast hiljutisi valimisi 14. septembril näitab enamik märke, et Rootsi saab sotsiaaldemokraatide juhitava valitsuse. Sotsiaaldemokraadid on jätkuvalt NATO liikmesuse vastu.
Lõpetuseks. Rootsi suhet NATOga ei otsusta vaid Rootsi ise. Väga tähtis on, kuidas Soome otsustab. Rootsi taotleks ilmselt NATO liikmesust, kui ka Soome seda teeks. Kuid Soomegi ei ole sinnani veel jõudnud.
Tõlkinud Triin Oppi