Arnout Brouwers: rakett, mis tabas meid kõiki

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arnout Brouwers
Arnout Brouwers Foto: SCANPIX

Pärast MH17 hukkumist ei saa Euroopa enam kauem mööda vaadata sõjast, mis Venemaa Ukrainas valla päästis.

Märtsis, mil Venemaa Krimmi annekteeris, tõdes seesama leht (de Volkskrant), et Vene president Vladimir Putin  on pannud sellega ühtlasi pommi alla ka Euroopa senistele julgeolekureeglitele.

Sada aastat pärast Esimese maailmasõja puhkemist pole siinkohal üleliigne meenutada, et Euroopa tänane rahu on üles ehitatud miljonite natsionalismi, sõjavägivalla ja rassismi tõttu hukkunute luudele.

Sestap ei talu Euroopa mitte mingisuguseid piirinägelusi, väljapoole oma riigi piire ulatuvaid etniliste gruppide nõudmisi ega ka riigi tasemel tehtavat propagandat, eesmärgiga lõkkele puhuda uut tapahimu. Vladimir Putin on aga vastutav kõikide nende ilmingute taasilmumise eest Euroopas ja see mõjub kui Euroopa ühe kõige süngema ajalooperioodi järelkaja.

Kuni siiamaani on Euroopa püüdnud hoiduda ennatlikust käitumisest, kuid ometi võinuks nende hääl eespool nimetatud ilmingute leviku juba peatada. Õnneks nüüd seda siiski juba tehakse. Kindel ja kestev rahu Euroopas, mida lääneeurooplased on harjunud pidama iseenesestmõistetavaks, võib aga häiritud saada üheainsa maailmas aset leidva terava sündmuse tõttu, eriti kui see juhtub meile nii lähedal, nagu seda on Ukraina.

Kuid möödunud neljapäevast on Holland koos paljude teiste riikidega maailma eri paigust kõige julmemal moel seisnud silmitsi vana tõdemusega: rahu sellel kontinendil on jagamatu ja niinimetatud kõrvalisi-kaugeid konflikte pole enam olemas.

Sel ajal, kui kõik asjast huvitatud pooled tegelevad süüdlase otsimisega, on uurimises jõutud tagasi algsündmuse juurde: tänavu veebruaris aset leidnud toonase Ukraina presidendi Viktor Janukovõtši riigist põgenemine. Toona ei takistanud mitte miski läänt ja Venemaad koos leidma olukorrale head lahendust. Selle asemel aga annekteeris Venemaa Krimmi ja tegi seda süüdates Ida-Ukrainas «rahvaülestõusu» ning tahab nüüd üksi selle tagajärgede üle valvata, rääkides vahepeal vaoshoitud toonil ja libekeelselt «rahukõnelustest».

Kremlis panustatakse sellele, et Euroopa poliitikud püüavad iga hinna eest mitte panna oma riiki tõtt vaatama äärmiselt ebameeldiva reaalsusega: nende majanduspartner on Euroopas valla päästnud sõja. Euroopal on käes viimane aeg Putinile selgeks teha, et tema küünilised kalkulatsioonid ei lähe enam läbi.

Käesolev kirjutis ilmus Hollandi päevalehes de Volkskrant, Postimees avaldab selle autori ja väljaande loal. Autor töötas aastatel 2006-2013 lehe Moskva korrespondendina. Hollandi keelest tõlkinud Riina Luik

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles