Reedel Õpetajate Lehes: tasemetööde uus tase, õpetus «kastist» välja, ETISest

Õpetajate Leht Foto: Õpetajate Leht

Sel reedel ilmuvast Õpetajate Lehest saab lugeda:

Päris viimane riigieksam

Eelmisel reedel tegi 8702 noort oma viimast riigieksamit − matemaatikat. Veerandsaja kooli jaoks jäi see päris viimaseks riigieksamiks, sest gümnaasiumist saab põhikool.

See kevad viis tasemetööd uuele tasemele

Sellel aastal toimusid esmakordselt katselised digitaalsed 6. klassi tasemetööd matemaatikas, eesti keeles ja vene õppekeelega koolide vene keeles. Koolide huvi e-testide vastu oli suur.

Meedia- ja suhtlemisõpetus algkoolis

Sotsiaalmeedia ohud on palju väiksemad, kui meediakasvatus algab juba esimesest klassist, kirjutab Tuuli Hiiesalu.

Bodil, Bodile või Bodille?

«Nimi on fakt – fakt, mida on tänapäeval üsna lihtne kontrollida, mille õige kuju väljaselgitamine ja sellele kindlaks jäämine ei tohiks iseäranis õppinud ajakirjanikule või toimetajale keeruline ülesanne olla. Ja keeruline või mitte, tema elementaarne ülesanne on see igal juhul,» kirjutab Priit Põhjala «Keelekaste» rubriigis.

Meil õpetatakse üha enam «kastist välja»

Kuressaare ametikoolis seostatakse väljastpoolt kooli tulnud tellimused otseselt õppetööga, kirjutab SA Innove kommunikatsioonispetsialist Liina Liiv.

Mis Ameerikas uudist?

Eesti ühiskonnaõpetajate selts korraldas käesoleva aasta jaanuarist aprillini iga kuu ühe seminari tutvumaks lähemalt Ameerika Ühendriikide välispoliitika, majanduse, kultuuri ja eluoluga ning värskendamaks teadmisi. Projekti üldnimetusega «US Today» toetab USA suursaatkond.

Tehnikaülikooli arhitektuuriõpe astub pika sammu edasi

TTÜ arhitektuuri- ja urbanistikainstituut avab 2015. aastal rahvusvahelise magistriõppekava, mille järgi õpivad tudengid arhitektuuri Eestis, Austrias, Sloveenias ja Portugalis. Lõpetajad saavad nii TTÜ kui ka Lissaboni ülikooli lõpudiplomi. Raivo Juurak räägib TTÜ arhitektuuri- ja urbanistikainstituudi direktori Irina Rauaga kavandamisel olevast rahvusvahelisest magistriõppekavast lähemalt.

Veel paar sõna ETIS-est

Igaüks, kes on puutunud kokku teadustegevusega, teab, kui keeruline on hinnata selle tegelikku sisulist kvaliteeti, eriti kui tegu on mingi väga spetsiifilise ja põhimõtteliselt võõra valdkonnaga, kirjutab Mait Talts. Seega pole midagi imelikku asjaolus, et teadustegevuse taseme hindamisel on pöördutud formaalsete kriteeriumide poole. Iseasi, kuidas see süsteem toimib.

Lasteaiad pidasid koolisaatmise pidu

Sel nädalal toimusid pea kõigis lasteaedades lõpupeod. Ja mitte ainult peod. Maikuu olnud tihe ka matkade, ekskursioonide ja muude lasteaia lõpetamisega seotud ettevõtmiste poolest. Kõik koolisaatmise peod on erinevad ja samas sarnased: toimub eeskava või kontsert, lastele antakse kätte töödemapid, koolivalmiduskaardid ja lõputunnistused; peetakse kõnesid ja öeldakse tänusõnu, jagatakse lilli ja kingitusi, süüakse torti, alati on varuks ka mõni üllatus. Enamikus lasteaedades said lapsed tänavu lasteaia lõpetamise puhul kingiks raamatu.

Uus emakeeleõpetuse metoodika õpik

Äsja ilmus Eduko programmi toel õpik gümnaasiumi praktilise eesti keele kursuse metoodika kohta, autoriteks Tartu ülikooli emakeeleõpetuse didaktikud Triinu Laar, Karin Soodla, Kadri Sõrmus, Maigi Vija ja Martin Ehala. Õpik on mõeldud niihästi eesti keele ja kirjanduse õpetajaks õppijatele, alustavatele õpetajatele kui ka juba kogenutele, sest praktilise eesti keele õpetus ise on emakeeleõpetuses alles üsna uus suund – need kursused jõudsid riiklikku õppekavva esmakordselt alles 2011. aastal.

Tenerife koolis hispaania keel suhu

«Minu kuueaastane tütar ei tahtnud kooliminekust kuuldagi. Terve suve jooksul vastas ta küsimusele, kas ta kooli minna juba tahab, eitavalt. Kuid et Hispaania riigikoolis minnakse kooli juba viieaastaselt, polnud valikut. Esimese koolipäeva, 9. septembri hommikul ta natuke isegi nuttis, enne kui Tenerife lõunaosa tuntud kuurordi Playa de las Americase kooli minema hakkasime. Siis võttis end kokku, pani koolikoti selga ja läksime,» kirjutab Postimehe ajakirjanik Merike Teder.

Piip ja Tuut: õpetajal pole isegi grimmi ja parukat abiks

«Meil on pärast 45 minutit laste tähelepanu hoidmist selg pingutusest märg, aga õpetaja annab päevas mitu sama pikka tundi,» imetlevad õpetajaid tänavused Salme Reegi preemia laureaadid Piip ja Tuut, tavaelus näitlejad Haide Männamäe ja Toomas Tross teatrist Piip ja Tuut. Kui palju on näitleja ja õpetaja töös ühist ja erinevat ning kuidas näitlejaoskused õpetajale kasuks tulevad?

Null senti ja hiilgav meeskond

Juhan Paadam meenutab 12 aasta tagust Eurovisioni lauluvõistluse korraldamist Eestis. Ajal, mil tugevaim märk Eestist oli Estonia laeva hukk ning ETV oli pankroti äärel. «Aeg-ajalt kohtume meie korraldusmeeskonna liikmetega praegugi ning neid kohtumisi saadab tunne, et meie-vorm pole kusagile kadunud ja võiksime hakata kas või kohe uut lauluvõistlust ette valmistama,» kinnitab Eesti eurolaulu isa.

Avastamisrõõmu Tallinna ajaloo varasalvest

Arhitektuuriloolane ja muinsuskaitsja Jaan Tamm kirjutab Tallinna ajaloo lugemikust: «Igatahes on lugeja saanud rikkamaks raamatu poolest, mis tutvustab lähemalt 129 ajalooallikat, millest varaseim on Tallinna tulevasel asukohal 1219. aastal toimunud lahingu kirjeldus Henriku Liivimaa kroonikas ning hiliseim Tallinna linnavolikogu protokoll 1917. aasta 24. augustist, kus antakse ülevaade arutelust linnavolikogus, mille tulemusena sai linna omavalitsuse asjaajamise keeleks senise vene keele asemel eesti keel.»