Järgmise aasta riigieelarve vastuvõtmine kulges eile riigikogus üllatavalt ladusalt ja selle eest tuleb rahvaesindajaid kiita.
Juhtkiri: ühes paadis eelarve
10. detsember 2009, 00:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Opositsioon joonistas küll vastusõnavõttudes välja oma erimeelsused peamiselt maksupoliitika osas, ent ei kasutanud varasematest aastatest tuttavaid venitamismeetodeid.
Niisiis on meil riigieelarve järgmiseks aastaks olemas. Suuremate tülideta – see pole sugugi nii väheoluline detail, kui esmapilgul võib tunduda. Teiseks tuleb loota, et saame selle eelarve järgi järgmisel aastal tõepoolest asju ajada – keskendada tähelepanu arengule ja sisulistele reformidele, mitte kärpevaidlustele.
Kolmandaks on oluline, et Eesti saaks tõepoolest 2011. aastal eurotsooni liikmeks. Norimiskohti eelarves jagub nagu alati, ent eespool toodud üldpilt kaalub need üle.
Opositsiooni vastuväited markeerisid üht järgmiste riigikogu valimiste teemat – maksupoliitikat. Eesti lähiaastate raskeim probleem ning üksiti kahtlemata ka valimiste teema on paraku väga suur tööpuudus. Aga sellele ja teistele püsivamat sorti lahenduste leidmist korras eelarveta oleks hoopis raske kujutleda.
Koalitsioon on eelarvega selgelt esile toonud prioriteedid, millele rohelised lisasid oma aspekti. Viimast nimetasid keskerakondlased küll järjekindlalt roheliste häälte ostmiseks pakilisemate vajaduste täitmata jätmise hinnaga, ent rohelised rõhutasid, et nad on saanud seda, mida peavad maailmavaateliselt õigeks ja Eestile kasulikuks.
Igati väärib kiitust hariduskulude osa, esiletoomist, et pensionärid ja vanemahüvitise saajad on kärbetest pääsenud.
Mart Laar nimetas koalitsiooni ja opositsiooni vaidlustes ning heitlustes sündinud eelarvet ainulaadseks saavutuseks, kui seda võrrelda praegu mujal Euroopas ja maailmas toimuvaga.
Oleks ju tõesti tore, kui aasta pärast tagasi vaadates saaksid võimalikult paljud jagada Laari tunnet, et «tegelikult istume kõik ühes paadis ja seisame siin ühtse Eesti tuleviku eest!».
Opositsiooni sõnum, et nad jagavad Maastrichti kriteeriumide täitmise eesmärki, ent hääletavad eelarvele vastu erimeelsuste pärast selle saavutamise viisides, on oluline detail teadmiseks neile, kes Eesti eurotsooni võtmise otsust langetades küsivad, kas Eestil jagub tahtmist edendada jätkusuutlikku eelarvepoliitikat ka pärast järgmisi parlamendivalimisi.
P. S. Sotsiaaldemokraat Eiki Nestori eilset sõnavõttu tasub kindlasti lugeda tulevastel ajaloolastel, kui nad tahavad saada selgust, miks ja kuidas sotsid selle aasta kevadel koalitsioonist välja jäid. Mõistagi vajaliku tähelepanu ja kriitikameelega.