ANDREI KUZITŠKIN ⟩ Ummikseise on palju, kuid neist on väljapääse

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi (vasakul) peab 30. novembril Kupjanski lähistel komandöridega nõu. Foto: PRESIDENTIAL PRESS SERVICE HANDOUT HANDOUT / EPA

Märkamatult on mööda lennanud 2023. aasta. Õnneks ei toonud see selliseid vapustusi nagu 2022. Jah, sõda Ukrainas jätkus, kuid vaenutegevuse eskaleerumist ei toimunud ja karistamatusest joobunud Putini tuumarelva kasutamise ähvardus jäi teoreetiliseks, kirjutab kolumnist Andrei Kuzitškin.

2023. aasta eelõhtul ennustasin Reformierakonna võitu parlamendivalimistel ning majanduskriisist ja kõigi koolide eesti õppekeelele üleminekust tulenevaid paratamatuid raskusi. See sai teoks. Leidis kinnitust ka prognoos sisserändajatega seotud olukorra halvenemise kohta. Kuid kartused Venemaa sõjalistest provokatsioonidest Eesti piiril ei täitunud. Venemaa kohta kirjutasin aasta tagasi järgmist: «Majanduskriis süveneb, kuid ei saavuta katastroofilisi mõõtmeid. Tugevneb riigi repressiivne iseloom, teisitimõtlejate tagakiusamine muutub massiliseks». Prognoos täitus 101 protsenti. Aga ma ei hakka oma ennustajavõimetega uhkustama, vaid püüan lühidalt kokku võtta need 2023. aasta tulemused, mida ma ette ei näinud.

Esiteks, Ukraina Zugzwang. Kahjuks polnud keegi valmis Ukraina sõja venimiseks. Läänel on otsa saanud mürsud, raha ja soov investeerida Ukraina võidusse järjest enam materiaalseid ressursse. Julgeolekul on oma hind. Kuid Ukraina projekti kulud osutusid liiga suureks, et säilitada Euroopa ühiskonnas senine Ukraina toetuse tase. Parempoolsete Ukraina-vastaste populistide võit Slovakkia ja Madalmaade valimistel näitas seda veenvalt. Ukraina ise on sõjast väsinud: vastupealetungi ebaõnnestumine, mobilisatsioonist kõrvalehoidjate arvu suurenemine, konfliktid valitsevas eliidis, korruptsiooniprobleemid ja elanikkonna elatustaseme langus kriitilisele tasemele halvavad tahet võita.