R, 30.09.2022

Juhtkiri ⟩ NATO andis Moskvale ühtse vastuse

Postimees
NATO andis Moskvale ühtse vastuse
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 12
Urmas Nemvalts joonistab FOTO: Urmas Nemvalts
Urmas Nemvalts joonistab FOTO: Urmas Nemvalts Foto: Urmas Nemvalts
  • Allianss arvestab ka mitte-NATO riikidega
  • Ukrainal on õigus oma julgeoleku üle otsustada
  • Kasahstan võib muutuda Venemaale koormaks

NATO näitas eile oodatult oma välisministrite kohtumisel üles ühtsust toetuses Ukrainale, ent allianss on valmis ka diplomaatia läbikukkumiseks. Kõik jääb järgmise nädala kohtumiste peale Venemaaga.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg kinnitas eilsel pressikonverentsil, et allianss toetab Ukraina suveräänsust ja iseotsustusõigust oma julgeoleku tagamisel. Samas lisas peasekretär, et tuleb olla valmis ka olukorraks, kus diplomaatia enam ei tööta.

Venemaaga läbirääkimiste üheks põhieelduseks on ka eurooplaste kaasamine. Jutt ei käi üksnes Ida-Euroopast, vaid ka Lääne-Euroopa avastas äkki, et Venemaa soovib oma ultimaatumites asju ajada üksnes USA ja NATOga (kus liidriroll on niikuinii ameeriklastel). Viimastel päevadel on Euroopa Liit võtnud jalad ka kõhu alt välja – Ida-Ukraina rindel käis Euroopa Liidu kõrge välisesindaja Josep Borell. See on hoopis midagi muud kui eelmisel aastal kogetud alandus Moskvas, kui Borell pidi taluma Venemaa välisministri Sergei Lavrovi orkestreeritud pressikonverentsi.

Küsimus muidugi jääb, miks Borell Ukraina rindele varem, enne Moskvasse sõitu ei oleks võinud minna. Stoltenberg kinnitas eile taas, et eurooplasi, kaasa arvatud sellised NATO välised riigid nagu Gruusia, Soome ja Rootsi, informeeritakse kõneluste sisust. Kellegi üle pea rääkimine tundub hetkel olevat välistatud.

Venemaa on pannud lääne omalaadsesse limbosse: diplomaatia kuldreegel ütleb, et oponendiga tasub alati rääkida enne, kui kõnelema hakkavad relvad. Sõda tähendab inimelude kaotust ja diplomaatia läbikukkumist, kuid keerulisem on olukord, mil Moskva on pannud lauale variandi ’kõik või mitte midagi’. Või õigemini: ’kõik või sõda’. Tegemist on siis variandiga, kas võtta vastu ultimaatum või riskida sõjaga. Postimees on rõhutanud ka varem, et Moskva ultimaatumitele pole võimalik järele anda. NATO kordas eile samuti, et Venemaa riskib raskete tagajärgedega, kui alustab kallaletungi Ukrainale.

Sõda tähendab inimelude kaotust ja diplomaatia läbikukkumist, kuid keerulisem on olukord, mil Moskva on pannud lauale variandi ’kõik või mitte midagi’.

 

Tänases laupäevalisas AK kirjutab Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Martin Hurt Ukraina ja Venemaa armeede võrdlusest. Põhiline on asjaolu, et Kiiev pole suutnud erinevalt Moskvast ajakohastada oma sõjaväe, kusjuures Moskva lähenemine oma sõjaväele on olnud kvaliteetsem ja läbimõeldum. Samas on Ukrainal armeel reaalne lahingukogemus ligi kaheksa aastat väldanud sõjategevusest Ida-Ukrainas.

Moskvale võivad pakkuda peamurdmist ka sündmused Kasahstanis. Hoolimata Vene meedia pasundamisest Vene vägede võidukast sissemarsist Kasahstani, võib pikemaks perspektiivis Kasahstan muutuda koormaks, kui Venemaa soovib endale allutada tervet Ida-Euroopat. Sellega on suure tõenäosusega arvestanud ka USA ja NATO, kelle peasekretär Stoltenberg teataski eile, et allianss jälgib Kasahstani sündmusi suure tähelepanuga. Võibolla lahendatakse Euroopa julgeolek väljaspool Euroopat ehk Kasahstanis.

Märksõnad
Tagasi üles