Õpetajate Leht 23.09.2016
Õpetajate Lehes sel reedel: käitumisraskustega lasteialastest, koolide välishindamisest, keelekümblusest
22. september 2016, 16:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koolide välishindamine teelahkmel
Nagu Hollandis ja Taanis, nii hakatakse ka Eestis hindama kooli panust oma õpilaste arengusse. Hakatakse koostama kaarti, kus on õpilaste hinnete ja eksamipunktide kõrval kirjas ka see, missugune oli kooli panus, et õpilased just sellised punktisummad saavutasid.
Tallinn–Vladivostok–Narva
Taas kantseliidist: keelemees Priit Põhjala võrdleb ametlikus suhtlemises lohisevate sõnausside kasutamist Tallinnast Vladivostoki kaudu Narva minekuga.
Matemaatikaõpetajate avalik kiri
Eesti matemaatikaõpetajad leiavad, et eksamite infosüsteem EIS ei sobi praeguses versioonis matemaatika tasemetöö ja eksami korraldamiseks, vaid pigem arvuti kasutamise harjutamiseks.
Naera-naera … detsembrini!
Paljud õpetajad mäletavad, et esimesel tööaastal langes nende õlule kohe suur koormus ja vastutus. Rõõmus koolimaailma avastamine muutus peagi ellujäämiskatseks.
Uutmoodi õpe laseb nii särada kui ka põruda
Sel õppeaastal saavad 12 kooli õpilased enda huvidest lähtuvalt luua karjääriõpetuse ja ettevõtlikkuse valikkursuse sisu.
Elulised ja humoorikad raamatud
Inglise laste- ja noortekirjanik Jacqueline Wilson kajastab oma teostes laste keerulisi probleeme väga eluliselt ja usutavalt, unustamata sealjuures elutervet huumorit.
Kui keeruline on keerukus?
Professor Peeter Lorents tõdeb n-ö keerukuse teooriast kirjutades, et küllap õppisid õpilasteadurid tänavusel Viitna suveseminaril mh seda, kui lihtne on asju mitte mõista, kui nende esitamiseks puudub tüütult keeruline akadeemiline raamistik.
Aga mis see „ajalugu” on?
Tallinn tööstushariduskeskuse vene õppekeelega õpperühmades on hakatud minema üle eesti keeles õppimisele. Probleeme on õpilastega, kes tulevad põhikoolist väga nõrga eesti keele oskusega. Tööstushariduskeskus on seisukohal, et kõik vene lasteaiad ja põhikoolid peaksid hakkama eesti keelt õpetama keelekümbluse meetodile.
Käitumisraskustega laps nõuab lasteaiaõpetajalt head ettevalmistust
„Kohtan täiendkoolitustel sageli oma endisi üliõpilasi,” räägib Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudi õppejõud Lii Lilleoja. „Kui olen küsinud neilt koolitusele tuleku põhjust, vastavad nad, et lasteaias tööl läheb neid teadmisi ka praktiliselt vaja. Enne oli õpe teoreetiline, nüüd haakub see konkreetsete juhtumitega. Igaühel on rühmas mõni laps, kelle suhtes ta nõu pidada ja küsida tahab.”
Minge Sirtsu sohu!
Soovitus sohu minna on Kullo loodusringi juhendaja Martin Suuroja meelest igati ajakohane – kliima soojenemise tõttu kaovad Eesti laukasood kiiresti. 17 aastat lastele loodusmatku korraldanud Suuroja on veendunud, et õpilaste koolikeskkonnast korraks ära viimine on väga vajalik: „Võiks kirjutada lausa põhikooli õppekavasse, et näiteks igas veerandis veedab kogu kool ühe päeva looduses.” Seda enam, et kõik lapsed ei tee kuusel ja männilgi vahet.
Teeb pai ja puhub haigele näpule
Tartu erakooli klassiõpetaja Karen Kärtmann mõtles esimestel tööaastatel liiga pingsalt sellele, kuidas kõike õigesti teha. Vabadus ja loomerõõm saabus järgmise klassiga uuele ringile minnes.
Eesti naine, tubli ja kange naine
TÜ vanemteaduri Merili Metsvahi sõnul tõlgendas Christian Kelch, kes 1695. aastal avaldas vanima eesti trükitud laulu „Jörru, Jörru! Jooks ma tullen?”, Jörrut mitte Jüri, vaid naisenimena, sest talle tundus ilmvõimatu, et armastuslaulus saaks naine õhata mehe poole.