/nginx/o/2016/10/19/5973107t1h7349.jpg)
/nginx/o/2016/02/04/5010705t1h4b89.jpg)
Kalevi spordihalli taha rajatud Baltimaade suurima sisekergejõustikuhoone, Tallinna spordihalli avamine 7. veebruaril 1996. aastal oli suursündmus. Ammune unistus sai teoks aastal, mil maailm tähistas kaasaegsete olümpiamängude 100. aastapäeva. Riigikogu esimees Toomas Savi pidas seda sümboolseks ning lootis, et just see hall saab meie sportlastele hüppelauaks teel tippu.
1981. aastal sündinud ideest jõuti ehitamiseni aastal 1990. Aastaid kestnud selle aja Eesti suurimat ehitust finantseeris linn, lõpus saadi rahalist abi ka valitsuselt. Algselt ainult treeninguteks mõeldud hall projekteeriti ümber nii, et see vastas oma tasemelt rahvusvaheliste tippvõistluste korraldamise nõuetele. Spordihalli paigaldati Saksmaalt pärit rahvusvahelistele nõuetele vastav tartaankate, vajalik inventar ja muud seadmed toodi Soomest. 140 x 45 m suuruses värvikas saalis oli neli 200 m jooksurada, kuus 60 m sprindirada ja neli 110 m rada tõkkejooksu tarvis. Lisaks hüppe- ja kuulitõukesektorid, korvpalliväljak, tenniseväljak, abiruumid ja jõusaalid. Tribüün oli arvestatud 500 pealtvaatajale. Kuigi maja avati, jätkusid tööd täiendavate riietusruumide rajamisega rahvusvaheliste võistluste tarvis, tabloode paigaldamisega ja maja ümbruse haljastamisega.
Avatseremoonial viibis rohkesti poliitikuid, spordijuhte, sportlasi ja spordifänne: peaminister Tiit Vähi koos nõunikega, riigikogu esimees Toomas Savi, Tallinna abilinnapea Rein Loik, EOK president Arnold Green, liikumise Eluterve Eesti juht Mati Palm, olümpiavõitja Ants Antson ja mitmekordne medalist Jüri Tamm, endised peaministrid ja linnajuhid jt.
Andes üle hoone sümboolsed võtmed spordihalli direktorile Jüri Dorbekile, soovis ehitusfirma EKVA juht Jaan Suur ehitajate poolt, et higi valamine selles hoones kunagi ei lõpeks.
Pärast kõnesid suunduti keset areeni paigutatud snäkilaua juurde, seal jätkus omavahel muljete vahetamine. Samal ajal tutvusid Vähi ja Savi jõusaali ja abiruumidega. Huvilised kasutasid võimalusi autogrammide kogumiseks, sportlased uudistasid aga uut rada ja hüppesektorit.
Populaarsuse kogumiseks kehtestas hall algul kõigile soodushinnad. Pääse üksikisikule poolteiseks tunniks maksis 10 krooni, kuupääse 150 krooni. Jõusaali sai 25 krooni eest, kuupääsmega 250 krooniga. Terve spordihalli võis üürida tunniks 900 krooni eest.
11. veebruaril olid spordihallis esimesed võistlused – Eesti Kergejõustikuklubide karikavõistlused, mil toimus ka pidulik lindilõikamine.