Juhtkiri ⟩ Tiibet vajab Eesti toetust

Päeva karikatuur, 6. mai. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Riigijuhid on oma toetuses Tiibetile julgemaks muutunud.

Eesti riigikogu delegatsioon külastas Indias Dharamsalas asuvat Tiibeti pagulasadministratsiooni ja selle liidrit dalai-laamat.

Eestil on Tiibetiga rohkem ühist kui esmapilgul näida võib. Kui meil õnnestus oma suure naabri okupatsiooni alt vabaneda, siis Tiibetil pole seni nii hästi läinud. 1950. aastal annekteeritud riik on endiselt Hiina poolt anastatud. Hiinlased rõhuvad Tiibeti elanikke ja reostavad sealset loodust. Tiibetlaste liider ja usujuht dalai-laama pidi teismeeas oma kodumaalt lahkuma ja elab oma pagulasadministratsiooniga Indias. Meie mõlema ebameeldivad naabrid teevad ka omavahel tihedat koostööd.

Euroopa riikide ja Hiina suhete teravnedes on tekkinud lootus, et ka Tiibeti asjus hakkab kõlama senisest enam kriitikat. Hea on see, et riikide juhtkonnad on oma toetuses Tiibetile julgemaks muutunud. Seni on nad pahatihti muretsenud Hiina reaktsiooni pärast – okupant tunneb end riivatuna igasugusest toetusavaldusest rõhutu vastu. Tiibeti pagulasadministratsiooni juht sikjong Penpa Tsering sõidab Šveitsi, kus kohtub parlamendi esimehega ja tema võtab vastu ka Prantsusmaa president Emmanuel Macron.

Macron kohtub algaval nädalal samuti Hiina presidendi Xi Jinpingiga. Okupatsioon Tiibetis ja inimõiguste rikkumised pole siiski ilmselt tema jaoks kõige olulisemad teemad, mis kohtumisel kõne alla tulevad.

Hiina toetab Venemaa sõjamasinat, tarnides oma kaupu ja ostes venelaste eksporttooteid. Hiinlaste enda väitel on tegemist tavapärase kaubavahetusega.

Euroopa riikide ja Hiina suhete teravnedes on tekkinud lootus, et ka Tiibeti asjus hakkab kõlama senisest enam kriitikat.

Kaubavahetusega seondub teinegi probleem, mis Euroopal Hiinaga on. Euroopa ja Hiina kaubavahetus ei toimi nimelt just päris võrdsetel alustel.

Kui Euroopa Liit seab ettevõtetele antavale riigiabile selged ja üpris kitsad piirid, siis Hiina pole üldse nii tagasihoidlik ja toetab oma kodumaiseid ettevõtteid vajadusel vägagi heldelt. See muidugi tähendab aga seda, et Euroopa ettevõtted on kehvemal konkurentsipositsioonil.

Hiinlastele tuleb selgeks teha, et selline käitumine Euroopale ei sobi ja kui nad seda jätkavad, siis ootavad neid ees sanktsioonid.

Tiibet vajab Eesti toetust. Tiibeti Rahvuslik-Demokraatliku Partei esimees Tashi Dhondup võtab selle, mida nad teistelt riikidelt paluvad, kokku sõnadega «teha Tiibeti kriitilise olukorra kohta resolutsioone, rääkida sellest rahvusparlamentides ja viia küsimus ka Euroopa Parlamendi tasandile».