Tänasest lehest leiate loo sellest, kuidas Eesti äriinimesed Jaapanis suhteid edendavad ning millised on tõusva päikese maa äritavad. Jaapan on olnud Eesti ekspordi sihtriikide kolmandas kümnes osakaaluga umbes pool protsenti kogu ekspordist (eelmisel aastal 60 miljonit eurot).
Siililegi on selge, et 126 miljoni elanikuga rikas Jaapan on ahvatlev eksporditurg peaaegu kellele tahes. Kui Eesti ettevõtetel tõepoolest õnnestub leida õiged tooted, seada sisse head ärisuhted ning hoida neid, siis on kasvuvõimalused kindlasti suured. Loomulikult on konkurents tihe ja edukaks osutumiseks on tarvis nii kultuurikogemust kui oskust «õigeid uksi avada». Siin tuleb mängu ka riigi toetus äriinimestele. Kohalikke olusid tundvate ja majandussidemetele keskendunud diplomaatide olemasolu on tähtis ning paljudes kultuurides aitab ministri visiidiga kaasas käiv oreool pääseda inimesteni, kelleni jõudmine võtaks sellise toeta aastaid, ehk oleks tüüpilisele Eesti ettevõtjale sisuliselt võimatu.
Vast veelgi tähtsam kui üksikute esimeste edulugude rahaline väärtus on kogemuste omandamine, kuidas Euroopast väga erinevatel turgudel ja eriti tohutu potentsiaaliga Ida-Aasias üldse hakkama saada.
Oskus töötada meie mõistes eksootilistel turgudel töö käigus kindlasti areneb. Üks Eesti nõrkustest ongi ju rahvusvahelise kogemusega müügiinimeste vähesus. Põhimõtteliselt saab seda puudust tasandada kas palgates müügi- ja turunduse eksperte välismaalt või siis nii, et meie oma ettevõtjad arendavad ennast ja oma töötajaid tegevuse käigus. Üks ei välista teist. Võib-olla ei saada mõnda toodet edu, ent inimesed saavad kogemusi ning neid saab rakendada järgmistes ettevõtmistes.
Teine väga oluline tulemus on Eesti eksportturgude valiku suurendamine. Kui heita pilk statistikale, siis Eesti ekspordipartnerite esikümnes on meie lähiriigid ja USA (rahalises mahus Norraga samal tasemel). Selline ekspordijaotus on küll ühelt poolt loomulik – naabrid ajavadki omavahel äri. Teisalt on selge, et kui on rohkem sisse töötatud erinevaid eksporditurge, siis pole meie majandus niivõrd sõltuv lähiriikide konjunktuurist.
Sõltumata sellest, millised erakonnad pärast valimisi järgmise valitsuskoalitsiooni moodustavad, tasub ilmselgelt jätkata väliskaubandusministri ametikohaga ning ka väga hoolikalt kaaluda, kes täpselt sellele postile saab. Tegu on Eesti esi-müüginaise või -mehega. Varasem kogemus, oskus erinevates kultuurikeskkondades sujuvalt tegutseda ning suuri apsakaid vältida loeb tohutult palju. Vast tasuks ka järgmisel valitsusel kaaluda sellise inimese leidmist edukate, kogenud ametnike või äriinimeste hulgast, selmet piirduda valikus karjääripoliitikutega.