Nils Niitra: pühapäevad meediavabaks!

Nils Niitra Foto: Postimees

Silmad krõllis, istuvad nad õhtuti oma läpaka ees ja avatud on järgmised lingid: Facebook, Postimees Online, Delfi, mõnel ka Õhtuleht või Twitter. Telerist vaatavad nad kindlasti «Foorumit», «Aktuaalset kaamerat» ja teisi probleemsaateid. Nädalavahetusel kuulatakse kõigepealt Vikerraadiost «Rahva teenreid», siis otsa Kukust «Keskpäevatundi» ning pühapäeval R2 «Olukorrast riigis». Kõvema näljaga meestel-naistel on igaks juhuks avatud ka BBC uudiste lint. Ja ega ma ise palju parem pole, mis siis, et uudiste jälgimine on osa minu tööst.

Möödas on need ajad, kui võeti hommikul kätte leht, loeti sealt huvitavam läbi ja järgmine meediavoor oli juba õhtused tele- või raadiouudised. Meedia on nüüd kõikjal, uudiseid toodetakse aina juurde isegi siis, kui neid tegelikult pole.

Kui rääkida uudismeediast, siis on üks meediasõltuvuse sümptomeid see, kui inimene hakkab lugema või vaatama ka sellist infot, mille ta veel mõne aasta eest kvalifitseeris rämpsuks. Ehk siis – kuna enam midagi olulist lugeda pole, hakkab ta lugema ka ebaolulist, selmet teha midagi hoopis muud, meediavälist. Slow food’i tarbija hakkab sööma ka friikartuleid ning hamburgereid ja läheb sellest lihtsalt paksuks. Mõnikord süüakse friikaid ja burksi ka lihtsalt selleks, et iga kord tõdeda, milline rämps see on – ja nii ikka ja jälle, hoomamata, et endast on saanud rämpsusõltlane.

Igasugune tavainimeseni jõudev meediainfo on vahendatud informatsioon, mis tähendab seda, et tegu on kontsentraadiga tegelikkusest. Paraku on valdav osa sellest vahendatud infost negatiivse või vähemasti probleeme nägeva kallakuga. Piisab, kui võtta kätte ükskõik milline eilne ajaleht, ja on päevselge, et positiivseid uudiseid on seal vähe või siis on need tagaplaanil. Kui nüüd seesama vahendatud info omandab inimese elus juba liiga suure osa, siis tähendab see sisuliselt ka negativismi süvenemise riski. Paljudel inimestel ei teki kunagi sõltuvust, ent meie heas uues ilmas on loodud meediasõltuvuse tekkeks kõik tingimused neile, kel on selleks eeldused.

Õnneks on minu tutvusringkonnas lisaks meediasõltlastele ka mõned inimesed, kes kas ei tarbi teadlikult üldse meediat või siis teevad seda harva ja juhuslikult. Nendega suhtlemine on alati tõeline puhkus. Nad elavad vahetut, mitte vahendatud elu.

Ajakirjanikuna ei taha ma sellega kindlasti öelda, et lõpetage nüüd lehtede, online-uudiste ning teleri vaatamine ja raadio kuulamine ära. Julgen üksnes soovitada, et igas asjas on tarviline olla mõõdukas, vahendatu ja vahetu võiks olla tasakaalus. Ja kui te teete sisemise inventuuri ja kahtlustate, et teie meediatarbimine on hakanud tempokalt kasvama, siis soovitan Postimehe ajakirjanikule igati mugavalt kuulutada pühapäevad meediavabaks. Raskema meediasõltuvuse puhul soovitan konsulteerida arstiga, aga miks mitte teha endale üks kuu meediavabaks. Olgugi et olen ise ajakirjanik, lugejate tervis ikka ennekõike!