Sel reedel on Sirbis teemaks eestkõnelejad ja esindusorganisatsioonid. Kellel on õigus kultuuri eest kosta? Samuti kirjutatakse sellest, kuidas juhitakse avalikku arvamust Venemaal.
Reedel Sirbis: kes on kultuuri eestkõnelejad?
10. juuli 2014, 14:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ott Karulin: Kellel on õigus kultuuri eest kosta?
«Ärgu olgu meil tabuteemasid. Lõpuni minna! Olgu ükskord ometi selle riigi põhiseadus – konstitutsioon – ja muu seadusandlus mitte surnud paber, vaid lihaks saanud sõna, mis meid tegutsema kohustab, meid kaitseb ja määrab ka meie arutluste lubatavuse piirid. Kuni selleni, et asjalikult analüüsida näiteks asjaolu: kas on meie vabariigile kasulik kuuluda Nõukogude Liitu ja vastupidi, kas on sellele liitriigile kasulik meie kuulumine temasse,» lausus 1988. aastal loomeliitude juhatuste ühispleenumi avakõnes tollane teatriliidu esimees Mikk Mikiver. Nende kahe aprillikuu päevaga kirjutasid loomeliidud end Eesti iseseisvuse taastamise, laulva revolutsiooni ajalukku. Neil päevil rahva seas valitsenud ootus, et kultuuritegelased tõepoolest tahavad ja saavad tõde rääkida, on püsinud tänapäevani.
Elis Vesik: Akadeemilise ja popmuusika piirid
Muusikavaldkonna aktuaalsete teemade üle, sealhulgas muusikažanrite erinevustest ja kokkupuutepunktidest, kultuurilisest keskkonnast ning sellest, mida mõiste loomemajandus hõlmab, arutavad Eesti Interpreetide Liidu esimees Ivari Ilja, Heliloojate Liidu esimees Märt-Matis Lill ning Eesti Rütmimuusika Hariduse Liidu esimees Virgo Sillamaa.
Veronika Valk: Vabatahtlikult arhitektuuri ja disaini sihtasutuse alla
Ei juhtu just sageli, et avaliku ja erasektori organisatsioonid soovivad ise moodustada vabatahtlikult ühist sihtasutust, ometi leiavad arhitektuuri ja disaini muuseumide ja keskuste juhid, et koos on jõudsam tulevikule vastu astuda. Mida selline koondumine endaga kaasa võib tuua ja mida ühinemisest loodetakse? Vestlusringis osalesid Triin Ojari (arhitektuurimuuseumi juht), Kai Lobjakas (tarbekunsti- ja disainimuuseumi juht), Jane Oblikas (disainikeskuse juht), Raul Järg (arhitektuurikeskuse juht) ja Marju Reismaa (kultuuriministeeriumi muuseuminõunik).
David Vseviov: Kui kõnelevad kahurid, siis muusad vaikivad
Kuigi Ukraina sündmuste käigus ei ole Moskva ametlikust retoorikast lähtuvalt Venemaa kahurid kõnelemist alustanud – Krimmi kogemus tõi meile näite riigi esimese mehe suust kõlava retoorika muutumise võimalikkusest – on Venemaal elupaiga leidnud muusad saanud juba arvukalt soovitusi-käsklusi suu pidada. Teisiti ei olekski see võimalik, sest kõiki eluvaldkondi hõlmav ja tugevnev autoritaarne juhtimisstiil ei saa jätta kultuurisfääri – selle mõiste nii laiemas kui ka kitsamas tähenduses – puutumata ja muusasid omapead edasi toimetama.
Agu Uudelepp: 80rublased patrioodid
Banaalselt alustades: kõik geniaalne olevat alati lihtne. Kategooriliselt jätkates: kõik lihtne ei ole sugugi mitte geniaalne. Nii ei pruugi geniaalne olla ka plaan kartulipüssiga kuulipilduja vastu minna. Isegi siis mitte, kui kartulipüss poliitilise ebakorrektsuse nimel ja vastase arsenalist võtteid laenates sibulapüssiks ümber nimetada. Juba mitu kuud käib peamurdmine teemal, kuidas astuda vastu Kremli propagandale. Asjatundjaid ja asjaarvajaid kutsutakse üles arutama, milliseid kanaleid ja kuidas peaks asutama ja kasutama ning keda, kui palju peaks tasustama. Esialgu ei ole aeg veel arutust andnud.
Ra Luhse: Pärl, mitte mammut
Selgusid Arvo Pärdi keskuse arhitektuurivõistluse tulemused.
Mele Pesti: Meie MM on tänaval
Demokraatia on viigipüksid ja peene pintsaku seljast heitnud ja rahvusriikide parlamentide konditsioneeritud õhuga saalidest värske õhu kätte astunud. Demokraatia sünnib tänaval. «Não vai ter a Copa!» – «Jalgpalli MMi ei tule!» – skandeerivad sajad tuhanded brasiillased lauldes ja tantsiskledes juba aasta otsa, mis sest, et nad teavad, et MM tuli neid kuulamata.
Inna Põltsam: Reisijuht keskaega
Ajarännud on köitnud inimeste meeli sajandeid, kui paljud on kas või korra elus soovinud sattuda mõnda teise ajastusse, et elada läbi ja kogeda midagi võrreldamatult enneolematut. Briti ajaloolane Ian James Forrester Mortimer (sünd 1967) ulatab minevikust huvitatud ajaränduritele abikäe, pakkudes neile mahuka käsiraamatu näol sisuka reisijuhi XIV sajandi Inglismaale.
Jaanus Kann: Kooseluseadus
145 aastat tagasi näitas üks mees üles enneolematut lähedust ja avaldas soovi endasarnastega kokku elama hakata. Sellest harmooniast sündis laps, kes sai hiljem nimeks Eesti. Veidi hiljem tuli järgmine mees ja kasvatas lapse suureks, aidates tal võidelda oma koha eest maailmas. Möödunud nädalavahetusel avati lapsepõlve fotoalbum, kuhu lisati mõned värsked selfie'd.
Maarja Undusk: Köitekunst meil ja seal
Meie köitekunstnikud on elanud viimastel aastatel tegusat loomingulist elu, kuigi uudiste künnise on see harva ületanud. Nahakunstnike liidu ja köitekunstnike ühenduse korraldusel tehakse pidevalt näitusi, millest mitmed on rännanud ringi mööda Eestit ja väljapoolegi. Oma loomupärases diskreetsuses jääb see kunstiliik reeglina suurema tähelepanuta, sest ei intrigeeri asjatundmatut vaatajat ootamatustega ega tee kõva häält. Köide seob kokku kunsti ja kirjanduse, kuuludes mõlema juurde.
Veneetsia päevik V
Rotterdami VI arhitektuuribiennaal
Eesti Rooma langusest viikingite rahunemiseni
Intervjuu Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu uue juhi Kadi Polliga
Vendade Coen’ite retrospektiiv Katusekinos
Arvustamisel
Jaan Kaplinski luulekogu «Белые бабочки ночи»
Eeva Pargi luulekogu «Oda jälg õhus»
Rakvere teatri lavastus «Üks pealuu Connemaras»
Dokumentaalfilm «Muhu. Ätsed ja roosid» ja animafilm «Tantsitaja»
Merle Karusoo lavastus «Laul, mis jääb»
Ehtekunstinäitus «Prince Charming. The Palace of Happiness»
Abel Ferrara mängufilm «Tere tulemast New Yorki»