Maikuu Diplomaatia keskendub Venemaale ning sõjalisele julgeolekule Läänemere piirkonnas. Erinevad autorid vaatlevad Vene sõjalisest sissetungist Ukrainasse tulenevaid õppetunde, mida Eesti naabrid peaksid arvestama oma riigikaitsevõime arendamisel.
Maikuu Diplomaatias: Ukraina õppetunnid naaberriikidele
20. mai 2014, 13:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mainumbri avalooks on ajakirjanik Jaanus Piirsalu intervjuu Maria Lipmaniga, Carnegie uurimisinstituudi Moskva keskuse eksperdiga (Carnegie Endowment`s Moscow Centre). Putini ajajärgul on see nii selgelt näha olnud, et Venemaa jaoks on äärmiselt vastuvõetamatu see, et Lääne mõjusfäär laieneb otse Venemaa piiride vastu, tõdeb Lipman. Praeguseks on aga Putin suutnud Putin tema sõnul saavutada selle, et Lääs reageerib Venemaa tegevustele, mitte vastupidi. «Me ei tea, kuidas see kriis edasi läheb ja laheneb. Ei ole selge, kui kaugele ulatuvad Venemaa pretensioonid.»
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) asedirektor Martin Hurt vaatleb Krimmi õppetunde Eesti riigikaitse jaoks. Sõjalise riigikaitse puhul on Hurda sõnul jätkuvalt põhiküsimuseks rõhuasetuses: kaitseväe reageerimiskiirus versus kvantiteet. «„Eestil pole võimalik idanaabrit massiga lüüa, vaid peab keskenduma kvaliteedile,» järeldab Hurt. «See eeldab kõrges valmiduses olevaid üksusi, mis on täismehitatud, hästi välja õpetatud ja varustatud selliselt, et nad on suutelised vastasest jagu saama. Sellele lisaks on muidugi vaja reservi.»
Soome välispoliitika instituudi teadur Charly Salonius-Pasternak paneb Ukraina kriisi valguses ette moderniseerida Soome riigikaitset. Salonius-Pasternak väidab: «Kui Soome tahab säilitada 21. sajandile kohast sõjalist võimet, peab riik korraldama kaitsereformi.»
Läti rahvusvaheliste suhete instituudi teadur Raimonds Rublovskis kirjutab Läti riigikaitsest. Tema sõnul tuleb Ukrainas toimuva valguses põhimõtteliselt ümber hinnata kogu Läti vabariigi julgeoleku- ja kaitsesüsteem. Praegune relvajõudude praegune struktuur sobib ainult rahuaegsetes tingimustes rahuaegsete ülesannete täitmiseks, kirjutab Läti kaitsejõudude reservkolonel Rublovskis. Tema sõnutsi võib pidada usutavaks, et Läti kaitsejõudude praegune struktuur ei suudagi tagada sõjaväele tänapäeva nõuetele vajalikku võitlusvõimet.
RKK teadur Tomas Jermalavičius võtab vaatluse alla Leedu riigikaitse. Tema sõnutsi on Leedu riigikaitse ning selle rahastamise praegune olukord poliitiline läbikukkumine. «Kui asi puudutab relvastust, varustust ja tagavarasid, on Leedu sõjaväel varuks vaid kõige hädavajalikum,» kirjutab Jermalavičius. «Ei tasu imestada, et finantskokkuhoiu tingimustes kulutavad Leedu relvajõud ligemale 80 protsenti eelarvest isikkoosseisule.»
Poola julgeolekuanalüütik Dominik P. Jankowski aga kirjeldab Poola relvajõudude moderniseerimiskava.