Hans Luht : valgus transiiditunnelis ja hirm hiinlaste ees
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muuga sadama ja Hiina Ningbo sadamate vaheline koostööleping konteinervedude arendamiseks Muuga terminali kaudu pakub suurt huvi mitte üksnes merendusspetsialistidele, vaid ka laiemale majandusringkonnale.
See plaan võimaldaks Muuga sadama tulevikus viia Euroopa suuremate konteinerterminalide nimekirja, rääkimata asjaolust, et Läänemere vesistus kujuneks see seni ainsaks sellises suurusjärgus ettevõtteks. Sellega kaasneks kindlasti riigi transiidist saadava tulu kasv, loodaks uusi töökohti ning suureneks raudtee osalus transiitvedudes. Ettevõtmine mõjuks positiivselt Eesti merenduse arengule.
Kui Muuga terminal planeerib oma tänavuse läbilaske võimsuseks 210 000 TEUd (TEU twenty-foot equivalent unit rahvusvaheliselt kasutatav konteinerühik, mis tähendab 20 jala (6 m) pikkust konteinerit toim), mis aasta-aastalt suureneb, siis uue lepingu järgi peaks pärast ehitustööde lõppemist veoste maht suurenema miljoni TEU võrra ainuüksi Hiina vedude varal.
Pressist on läbi käinud arvamus, nagu tooks miljon TEUd meie teedele juurde miljon veokit ja kogu projekt polegi nii roosiline, kui esialgu paistab. Kõik teavad järjekordi piiripunktides. Muuga laienemine tekitaks meie teedel lausummistusi, teekate, mille remontimiseks raha juba praegu napib, kuluks veelgi, õhu saastatus aina suureneks. Kardetakse ka, et projekti käikuminek tooks Eestisse 2000 hiinlast koos perekondadega.
Kasutades oma 35-aastast kaptenistaai, selle hulgas ka konteineriveo laevadel, püüan eespool mainitud probleeme natuke leevendada. Arvamus, et teedele lisandub miljon veokit, on väär. Enam kui 90% kasutuses olevaist konteineritest on üle 40 jala (12 m) pikad ehk 2 TEUd.
20-jalastes veetakse raskekaalulisi ja mittemahukaid kaupu, samuti väikseid kaubapartiisid, muudes aga mahukamaid ja kergekaalulisi kaupu, et mitte viia konteinerite kaalu üle 2225 tonni. Tavaliselt võtab treiler peale ühe 40-jalase ehk kaks 20-jalast, seega 2 TEUd. Esineb ka autoronge, kus järelhaagis mahutab teise 40-jalase konteineri. Siit on näha, et väljaöeldud arv, miljon lisaveokit, taandub juba 500 000-le.
Arvestada tuleb ka asjaolu, et nn mammutkonteinerlaev toob Muugale mitte ainult Venemaale suunduva, vaid kogu Balti regiooni minevate konteinerite lasti. Muugalt suunduksid need edasi juba feederlaevadega. Nii kahaneks Venemaale suunduvate veokite arv Eesti teedel märgatavalt.
Kusjuures Muuga terminal teeniks sadamateenuste ja muude maksudena täies ulatuses. On ka kindel, et Eesti laevaomanikud soetavad selleks ajaks endale feederlaevu, mis veaksid kaupu laiali ja tooksid Muugale tagasi Hiinasse ja mujale Aasia sadamatesse suunduvad konteinerid.
Mis puutub hiinlastesse, siis mingi hulk juhtivaid töötajaid, logistikuid ja tehnilist kaadrit siia kindlasti tuleb. Kuid mitte väidetud hulgal. Ma ei näe katastroofi, kui eesti rahva hulka ilmuks ka mõned natuke teiste näojoontega lapsed.
Teatud määral suureneks ka raudteevedude hulk, sest hoogsalt väljaehitatav Luhamaa transiitsõlm ja pärast pronksöö sündmusi vähendatud koormusega töötav Narva sild lubaksid läbilastavate rongide arvu märgatavalt suurendada. Eriti sellele aga loota ei saa, sest strateegia näeb ette alla 3000 km pikkustele vedudele maanteetransporti.
Raudtee osaks jääks siis kaugemate tööstuskeskuste suund. Kuid on kindel, et Venemaa suurlinnade jaamades arenevad kiiresti välja ka konteinerite töötluse terminalid, mis võimaldaksid 3000 km strateegiat uuesti läbi vaadata.
Kõrvalepõikena tooksin näite Panamas rakendatud meetodist. Nimelt mitte kõik mammutlaevad ei suundu Aasiast Euroopasse Suessi, vaid just Panama kanali kaudu. Et kanali lüüside mõõtmed ei luba suurtel laevadel neid läbida, ehitati Panama maakitsuse nii Vaikse kui ka Atlandi ookeani kallastele suured terminalid, mis omavahel raudteega ühendati.
Muide, sealsed rongid veavad kaupa kahekordsetes vagunites. Meil ei lubaks sellist meetodit kasutada ei sildade kandevõime ega läbitavate tunnelite ja õhuliinide kõrgus.
Muuga terminali projekti elluviimine on aeganõudev ja väga kallis, kuid perspektiivne. Tahaks loota, et asi läheb käiku, ja kindlasti tunneksid Eesti meremehed sellest rõõmu, sest kodusadama külastamise võimalus suureneks. Naljatades võiks öelda, et valgus transiiditunneli otsas muutub heledamaks.