Kummaline, et tuleb üks britt ja kirjutab Suurest Soomlasest, legendaarsest marssal Gustaf Mannerheimist suurepärase raamatu. Tegelikult pole siin kummalist midagi, sest Jonathan Clements on hea ajalookirjanik ning Mannerheim oli oma saavutustega liiga tähelepanuväärne, et püsida pelgalt Soome piirides.
Ilmselgelt on Clements korjanud kokku kõik kättesaadavad materjalid Mannerheimist, võtnud need ette, visanud vahu välja ning saanud tummise supi. Suurmeistri töö! Küll aga on huvitav, et Clements just soomlase ette võttis, sest enamasti on ta maalinud kirjanduslikke pilte idamaade suurkujudest. Aga eks Venemaa, kus Mannerheim Mannerheimiks arenes, on pigem idamaa ning samurailikkust on Soome väejuhis piisavalt. Saati tegi ta tsaaririigi spioonina kaheaastase rännaku läbi Aasia, keskendudes põhiliselt Hiinale.
Mannerheimi elu on olnud tihe ja värvikas ning raamatu autor seda ka tihedalt ja värvikalt kirjeldanud. Mannerheimi ei vaadelda kui üksikisikut, vaid kui üht osa pildist, milles ta parasjagu paiknes, kusjuures ka taust on kaunilt ja kenasti lugeja ette laotatud.
Mis Mannerheimi puutub, siis pole siinkohal mõtet tema elu ja lugu lahti rääkida, seda teeb Clementsi raamat. Aga jah, Mannerheim on tõesti Suur Soomlane. Või isegi Suurim Soomlane. Aga kes võiks olla Suurim Eestlane, kes vääriks maailmale tutvustamist? Arvo Pärt? Lennart Meri? Või kes?