Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees ja endine siseminister Jüri Pihl.

FOTO: Peeter Langovits

Sotsiaaldemokraatide esimees Jüri Pihl leiab, et


justiitsminister Rein Langi kava kärpida ühtemoodi kõigi ametnike palku sarnaneb dekreediga ebademokraatlikus riigis.




Minister Rein Lang teatas reedel, et kriisi ajal takistavad seinast seina koalitsioonid riigi arengut. Sel kolmapäeval aga istusite Toompeal rõõmsalt tema kõrval, ei takistanud üldse – välja arvatud Langi üldise kaheksaprotsendise riigipalgakärpe plaan.


Selle kaheksaprotsendise kärpe kohta on erinevad inimesed öelnud, et me läheme tagasi feodaalaega. Mina ütleks, et see on mingi dekreet, mis ei ole iseloomulik demokraatlikule riigile.



Mitte ainult sotsid ei väljendanud algusest peale oma väga negatiivset suhtumist, vaid ka koalitsioonipartnerite ministrid, Tõnis Lukas ja Laine Jänes. Ka peaminister on öelnud ju selle kohta eitavaid sõnu. Kärped on vajalikud, aga las iga minister vaatab ise, mida tal vaja on. Tuleb vaadata, kus on kärbe riigile kõige vähem kahjulik.



29. aprillil toimus teie kuulus kohtumine Ansipiga, millest «Aktuaalne kaamera» jõudis teha uudise, et Ansip asub Padarit vallandama. See lükati ümber. Te ikka juurdluse olete teinud, kuidas jutt lendu läks?

Ma ei pea seda enda jaoks juurdlema. Eesti riigis tuleb alati suhtuda asjadesse nii, et kõik tuleb välja. Kui on tegu riigisaladustega, siis need võib-olla nii ruttu välja ei tule.


See kohtumine oli neljasilmavestlus, kuid mõned inimesed sellest ka teadsid. Ja kui ma sealt välja tulin, siis nägin juba mingit uudist…



See sündis juba enne, kui teie välja tulite!?

Praktiliselt küll. Me rääkisime eri teemadel, sh eelarveteemadel. Arutasime tekkinud ja kuidas sellest välja tulla. Ivari Padari vallandamise teema ei olnud seal päevakorral. Seda ei arutatud. Ning Ansip lükkas selle kohe ka ümber, enne kui mina jõudsin seda pressile öelda.



On teil selline hirm, et Ansipi meelest on sotsid liiga ebamugavaks muutunud ja teid tõstetakse ühel hetkel välja?


Kui lähed valitsusse, siis pead alati arvestama, et varem või hiljem see valitsus lõpeb. Minister peab alati arvesse võtma, et homme ta pole enam minister. Mis ei tähenda, et ta ei teeks tööd, et olla minister.



Valitsuskoalitsiooni kokkupanekul arvestasid erakonnad, et see on parim võimalus valitud riigikogu koosseisust. Ma arvan, et see arusaam ei ole muutunud. Rasketel aegadel tekivad teatud momendid. Mõned inimesed lähevad ju paanikasse ja hakkavad tegema mingisuguseid avaldusi. Aga päeva lõpuks on siiski vaja otsustada, mis meile tähtsam on, kas minna laiali või minna edasi.



Edgar Savisaar kirjutas ühes avalduses: «Kaua räägiti Nestorist kui Padari võimalikust järeltulijast rahandusministeeriumis, aga nüüd ma arvan, et palju tõenäolisem on praeguse siseministri ümberasumine rahandusministriks ja seejärel [Andres] Anvelti minek siseministriks.» Mis hinde panete Savisaare analüüsivõimele?


Kindlasti ei ole see avaldus orienteeritud tõele ega tõepärasele analüüsile. See oli suunatud segaduse külvamisele ja ebatõepärasusele. Selles kontekstis annaksin kümnest pallist viis. Või paneksin vana koolihinde kolm miinus.



Üks loogika, miks teid rahandusministriks panna, on selline: kuna Pihl on tuntud diktaator juhtimisel, ehk ta siis paneks ministeeriumi kõvemini tööle.

(Irooniliselt.) Praegu saakski olla kõige suurem diktaator just rahandusministri kohal. Kõik räägivad sinust, raha on sinu käes, aga sina ütled, et raha pole! Siseministeerium on juba natuke igavavõitu – õnnetussurmad vähenevad. Rahandusministriks minna oleks uus väljakutse.



Kuid mulle tundub, et on vaja ka erakonda juhtida ja arendada. Seetõttu on loogiline, et ma jään siseministriks ja erakond leiab uue rahandusministri.



Miks pole eriti kuulda, et te sotside esimehena päevapoliitikas sõna võtaksite? Te ei saa ju enam kapselduda ainult oma mugavasse veekahuri­hangete ja sissesõidukeeldude maailma.


Mina olen oma olemuselt olnud alati meeskonnamängija. Ei pea olema nii, et Pihl võtab igas asjas sõna. Meil on tarku inimesi eri valdkondades.



Sotsiaalvaldkonnas ei ole mul mõtet üle rääkida Eiki Nestorist või haridusvaldkonnas Peeter Kreitzbergist. Mis ei tähenda, et ma ei võiks või ei oskaks sõna võtta, aga ma ei taha olla igas asjas see number üks ütleja.



Kas te Tallinna linnapeaks kandideerite?

27. juunil valib meie Tallinna juhatus linnapeakandidaadi. Kui selline ettepanek tehakse, siis ma kindlasti kaalun.



Kandidaate on rohkemgi, aga vastasseis Pihl-Savisaar oleks valimistel ju küllalt põnev?

Minul ei ole mitte midagi selge diskussiooni vastu Tallinna arengu ja valitsemise üle.



Miks Tallinna opositsioon ei pane välja ühist linnapeakandidaati?


Eks iga erakond tahab ju ikkagi ennast paremini näidata. Samas ma ei välista sugugi, et augustikuuks tulevadki mingid ühis­kandi­daadid kellegi poolt.



Kas teil Marianne Mikkole on uus töökoht leitud? On ju selge, et kolme kohta sotsid europarlamendis ei võta.


Marianne Mikkol on kõik teed lahti olla edasi poliitikas. Aga mul pole siin nurgas kotti ametikohtadega erakonnas. Oleme temaga rääkinud, et ta on valmis kandideerima Tallinna volikogusse.



Teie kuulsaim lause poliitikuna kõlab, et Reformierakonna ideoloogia on surnud. Kuivõrd olete seda mõtet edasi mõelnud?


Mõtlesin seda, et ideoloogiat, mille järgi alandame makse ja suurendame hüvitisi, ei ole võimalik ellu viia isegi meie tulevase majanduskasvu tingimustes.



Teil on Edgar Savisaarega üks oluline sarnasus: mõlemad olete Eestis kõige enam mütoloogiaga ümbritsetud tegelased.


Eks see nii ole. Aga kui ma oleksin selline väga mütoloogiline isik ja ka kõigi nende omadustega, mis selles mütoloogias on kirja pandud, vaevalt siis mulle erakonna esimehena oleks toetust tulnud.



Mis te arvate, kas teie pürgimisel Tallinna linnapeaks ilmuvad taas teie kohta välja mingid materjalid Nõukogude ajast?

Neid on aastast 1995 ju lekitatud. Kui ma sain kapo peadirektoriks, vaatasin oma mineviku selles mõttes üle, et kas tasub riskida või ei tasu.



Ja ega seal midagi muud ei ole, kui ma olen tõesti töötanud kriminaaljälituses juba 1975. aastast. Midagi muud mu karjääris ei ole. Igasugused KGB-jutud ja muu on puhas loba. Need materjalid oleks ammu välja tulnud, kui oleks midagi tulla.



Kas teid üllatab, et ühes Vene portaalis ilmus paari päeva eest hoiatus: dokumendid Pihli ja KGB kohta lebavad FSB arhiivides nähtaval kohal*?

Ma ei tea , mida minu kohta võivad olla kogunud erinevad ametiasutused. Kuid tahan siinkohal veel üle kinnitada, et ma pole olnud seotud Eestit okupeerinud riikide luure- või vastuluureteenistustega.



*) Uudisteportaalis kpunews.com asub anonüümse, väidetava Ukraina ajaloolase jutul põhinev artikkel 11. maist pealkirjaga «Eesti siseminister võis olla KGB agent» – toim.