Internetifirmade viimaste aastate saavutused tehisintellekti alal on küll muljetavaldavad, kuid ei aita meid lähemale arusaamisele, mis teeb inimmõistuse eriliseks, leiab USA maineka ülikooli MIT professor Patrick Henry Winston. Ta ise on püüdnud õpetada arvuteid aru saama lugudest.
Tellijale
Tehisintellekt vajab maailma mõistmiseks meeli
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2011. aastal alistas IBMi superarvuti Watson mälumängusaates «Jeopardy!» («Kuldvillak») inimesed. Olen ise mälumängur ja «Kuldvillaku» saate küsimuste koostaja Eestis, seetõttu tundus see üsna rabav. Watsoni saavutus oli muljetavaldav, ent kas see oli läbimurre tehisintellektis?
See oli tehniline läbimurre.
Mis on Watson? Lihtsustan ehk üle, kuid Watsoni olemuse moodustab ühe kolmandiku ulatuses keeletöötlus, kolmandiku ulatuses masinõpe ja ülejäänud kolmandiku annavad erijuhud. Tal oli umbes selline apsakas, et nimetas Pat Nixonit (Richard Nixoni abikaasat – toim) presidendiks. Kindlasti parandasid insenerid seejärel sugude segiajamise vea ära, seetõttu ütlen, et sellesse on sisse ehitatud umbes sada erijuhtu.