Andrei Kuzitškini ülevaade Vene meediast: lääs valmistab Venemaal ette riigipööret, aga Putin saab kõigist jagu! (6)

Me mõistame väga sageli Venemaa propagandat hukka katsete eest mõjutada demokraatlike riikide avalikku arvamust. Sealjuures jääb silma alt sootuks välja Venemaa propaganda see pool, mis kujundab Venemaa enda kodanike arvamust. Sellele pööravad tähelepanu ehk ainult eksperdid. Otsustasin selle puudujäägi kõrvaldada ja tutvustada mõningate Venemaa infosaadete sisu Eesti avalikkusele, kes, ma loodan, on Venemaa propaganda suhtes immuunne.

«Lääs kasutab Venemaa noorsugu riigipöörde ettevalmistamiseks»

Just sellist nimetust kandis saade, mis jõudis detsembri algul eetrisse Venemaa telekanali TVT saatesarjas «Pravo golosa» («Hääleõigus», saatejuht Roman Balajan).

Senaator Andrei Klimov kommenteeris seal samasuguse pealkirjaga aruannet, mida koostab Venemaa Föderatsiooninõukogu (Venemaa parlamendi ülemkoda) erikomisjon. Aruande sissejuhatuses kinnitatakse, et Ameerika Ühendriikide sõjaväeluure on analüüsinud Venemaa olukorda ja jõudnud järeldusele, et Venemaa suudab järgneval kümnendil säilitada oma võimsuse ja mõju.

Venemaa tugevnemist peetakse aga väljakutseks Ameerika võimsusele. Seepärast soovitavad sõjaväeeksperdid alustada Venemaa noorsoo töötlemist, sest just nemad määravad alates 2025. aastast Venemaa poliitilise palge. Seoses sellega soovitab föderatsiooninõukogu rakendada meetmeid Venemaa noorsoo kaitsmiseks «lääne hukutava mõju» eest.

Üks «vastumürke» on Venemaa haridusasutuste puhastamine ameeriklaste ja eurooplaste juurutatud vaenulikest elementidest. Näitena tuuakse Jekaterinburgi koole ja ülikoole, kus Ühendriikide konsulaadi toel õpetatakse mitmesuguseid kursusi.

«Pravo golosa» stuudioarutelu osavõtjate meelest püüavad Ameerika ja Euroopa Liit luua Venemaa noorsoo seas «viiendat kolonni». Neid on küll vähe, aga nad on ohtlikud sotsiaalse aktiivsuse tõttu, mille sihiks on võimuvahetus Venemaal.

Politoloog Aleksei Makarkin teatas, et lääne luureorganid on teinud panuse Venemaa noorte seas «heiterite» (inglise keeles hate – vihkama) liikumise loomisele. Niisugused noorterühmad peavad õhutama ja provotseerima vaenu Venemaa elanike ühiskondlike klasside ja põlvkondade vahel ning ässitama inimesed president Vladimir Putini kallale.

Siis hakkasid teisedki eksperdid esile tooma argumente, miks Putini väljavahetamine Venemaa presidendiametis oleks riigile hävitava mõjuga. Just Putin olevat «valupunkt» kogu läänele, kus palavikuliselt ihatakse vabaneda Venemaa juhist.

Samuti avaldasid saatekülalised kahtlust, et Ameerika üritab sekkuda 2018. aasta märtsis peetavatesse Venemaa presidendivalimistesse. Stuudios viibivad politoloogid tuletasid meelde Iraaki ja Liibüat, kus nende sõnul ameeriklased purustasid kehtiva poliitilise korra, mille tulemuseks oli kaos.

Noorte geopoliitikaseminari juht Araik Stepanjan teatas, et lääneriigid peavad Venemaaga hübriidsõda, mille siht on lagundada riik. Selleks võltsitakse Venemaa ajalugu, deheroiseeritakse minevikku, Venemaa traditsioonilised väärtused vahetatakse välja euroopalike ja ebatraditsiooniliste võltsväärtustega, nagu näiteks seksuaalne vabadus.

Stepanjan oli veendunud, et ameeriklaste ja eurooplaste peamine siht on Venemaa rikkalike loodusvarade hõivamine ja uue eluruumi hankimine, sest kahekümne aasta pärast jäävad Euroopa ja Ühendriigid globaalse soojenemise tõttu vee alla, Venemaa aga sellest pääseb.

Muidugi leidus diskussiooni osaliste seas mitmesuguste seisukohtadega inimesi. Mõni proovis seada kahtluse alla, kas Putini asendamatus on ikka positiivne, mõni kinnitas, et uue revolutsiooni oht peitub Kremli enda sisepoliitikas, mitte aga Ühendriikide välispoliitikas. Aga need arvamused jäid publiku sumina ja vahelehüüete varju.

Saatejuht Balajan teatas, et Venemaa liberaalid lubasid detsembri algul Vilniuses peetud Vaba Venemaa Foorumil, et lasevad võimule tuleku järel Putini lähikonda kuulujad maha ning kutsusid välisriike Venemaa päästmise nimel otseselt sekkuma. Senaator Klimov lubas sellised inimesed võrdsustada välismaiste agentide ja ebasoovitavate isikutega, et päästa maa riigipöörde eest, mida kavandavad Venemaal korraldada Euroopa riigid ja Ameerika.

«Vladimir Putin on venemaalaste ainuke kandidaat»

Nii võiks kokku võtta samuti telekanalis TVT näidatava saate «Postskriptum» sisu.

Saatejuht, senaator ja ajakirjanik Aleksei Puškov rääkis Putini nõusolekust osaleda 2018. aasta märtsis presidendivalimistel.

Selle otsuse tegi Putin teatavaks 6. detsembril kohtumisel Nižni Novgorodi autotehase töölistega. Presidendi sõnu valmisoleku kohta juhtida riiki veel kuus aastat võtsid tehase töölised vastu suure elevusega. Kõik hüüdsid «Hurraa!» ja lehvitasid rõõmsalt lipukestega.

Saates öeldi, et «Vladimir Putin saab toetusavaldusi kõigist Venemaa regioonidest. Just Vladimir Putin suudab konsolideerida Venemaa ühiskonna sanktsioonisõja tingimustes, mida lääs peab Venemaa vastu. Ainult tema on valmis võtma enda peale vastutuse riigi saatuse eest. Tema üksi seisab vastu agressiivsele maailmale. Suurbritannia, Prantsusmaa ja Ameerika ajakirjandus kajastab ulatuslikult Vladimir Putini otsust kandideerida uueks ametiajaks riigipea kohale ja nimetab teda maailma kõige mõjukamaks liidriks, Venemaa stabiilsuse ja õitsengu garandiks.

Ja lisati: «Venemaale on äärmiselt keeruliste probleemide lahendamiseks hädasti vaja võimu järjepidevust. Nendeks probleemideks on kodusõda Süürias ja sõda Ida-Ukrainas, kus Venemaa abita jäädes lömastaks Kiievi hunta inimesed täielikult. Venemaa on hakanud majanduskriisist üle saama ja ainult Putin suudab jätkata seda kurssi. Kõik teised presidendikandidaadid on kõigest klounid, mõni on staar, mõni kogemusteta, ja ainult Putin on ideaalne!»

Minu kommentaar: Usun, et ei avastanud oma jutuga Venemaa propagandast sugugi Ameerikat – küllap paljud on niigi hästi ette kujutanud, kuidas see inimeste lollitamise masin töötab. Iseasi, et keegi ei osuta vastupanu sellele masinale, mis sarnaselt asfalteerimismasinale litsub lapikuks nii Venemaal elavate inimeste kui ka kõigi nende venelaste teadvuse, kes elavad Eestis ja saavad maailma sündmustest teada ainult Venemaa telekanalite kaudu. Põhiline on selle juures vaatajate täiesti kriitikavaba suhtumine Venemaa propagandasse.

Samal ajal on see propaganda erakordselt rabe. Nii ei suutnudki «Pravo golosa» stuudios ükski Putini režiimi pooldaja vastata väga lihtsale küsimusele: kuidas siis peaks riigipööre Venemaal välja nägema? Kõik hirmutavad Venemaad «värvilise revolutsiooni» ja Kiievi Maidaniga. Aga Kiievis vahetus võim, sest rahvas tuli tänavale ja president Viktor Janukovõtš põgenes argpüksina maalt.

Kui lähtuda nende loogikast, kes hirmutavad Venemaad riigipöördega, peaks lääne poolt «kõlvatule teele» ahvatletud noorsugu Kremlisse marssima ja Putin sealt põgenema. Ent seda ei suuda keegi avakeeli välja öelda. Nii suudavadki kõik need propagandistid küsimuse peale kõnelda detailselt Venemaad ähvardavast kohutavast riigipöördest ainult arusaamatult möriseda.

Sealjuures ajavad Kremlit teenivad politoloogid ja ajakirjanikud ühtlugu riigipööret segamini revolutsiooniga, seades kogemata või ka täiesti teadlikult võrdusmärgi rahva ülestõusu ja õukondlaste vandenõu vahele.

Putini asendamatust puudutav väide on aja jooksul päris tublisti arenenud. Sellest kõneldakse Venemaa ajakirjanduses aina sagedamini ja jõulisemalt. Veel 2012. aastal midagi sellist ei olnud.

Mulle näib, et kõik kirglikud kinnitused Putini asendamatuse kohta on seotud sellega, et sotsioloogid on eksimatult ära tabanud rahva väsimuse liidrist, kes on Venemaad juhtinud juba kaheksateistkümmend aastat.

Sama kaua juhtis Nõukogude Liitu Leonid Brežnev, kellest oma ametiaja lõpuks sai neljakordse Nõukogude Liidu kangelase asemel anekdoodikangelane. Nõukogude rahvas saatis oma juhi viimsele teekonnale Kremli müüri ääres rõõmupisarate, kergendusohete ja südames põksuva lootuse saatel näha peagi muudatusi. Kõige põhjal otsustades sammub Putin täpselt sama teed. Seisab veel ees ainult välja selgitada kalmistu nimi, sest Kremli müüri äärde Venemaa presidente ei maeta.

Vene keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane

Andrei Kuzitškin on endine Venemaa riigiametnik, kellele on Eestis antud poliitiline varjupaik. Ta töötas kümme aastat Tomski oblasti valitsuses kommunikatsioonijuhina ning hiljem kuus aastat kultuuriameti juhatajana. Tal on magistrikraad bioloogias ja rahvusvahelistes suhetes. Praegu töötab ta vene keele õpetajana.