Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Peeter Langovitsi tagasivaade: traagiline rõõmupäev

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

Sel õhtul oli raadiote ja telerite juures ilmselt enamik eestimaalastest, et jälgida Barcelona olümpiamängudel Erika Salumäe trekisprindi finaalsõitu. 31. juulil 1992 kell 20.42 tuli võit! Esimene olümpiakuld iseseisvale Eestile pärast 56-aastast pausi!

Mäletan Erika auringi, sinimustvalge lipp õlgadel. Milline võimas emotsioon! Pisar tuli silma, kui kõlas Eesti hümn ja masti tõusis trikoloor. Inimliku eksituse tõttu oli see küll tagurpidi – detail, mis jäi meelde, kuid mis ei vähendanud rõõmu. Rõõmusõnum tuli veel 3. augustil, mil 470-jahiklassis purjetasid pronksmedalile Tõnu ja Toomas Tõniste. Vaid poliitikud kurtsid, et olümpiavaimustus kippus varjutama riigikogu ja presidendi valimiskampaaniaid.

Olümpiasangarite saabumine kodumaale 10. augustil viibis küll mõned tunnid, kuid see ei kahandanud lennujaamas kohtumisrõõmu. Samal ajal kogunesid tuhanded inimesed Raekoja platsile olümpialasi tervitama. Plats oli rahvast täis ja parema positsiooni otsimisel ronis remondis oleva neljakordse Jegorovi maja Mündi tänava poole metalltorudest püstitatud tellingutele ligi 70 noort. Politsei käskis neil mitu korda sealt lahkuda, kuid käsku eirates jäädi tellingutele istuma.

Kui olümpiakangelased politseieskordiga Harju tänavale jõudsid, juhtus see, mida keegi ei osanud karta. Hetkel, mil kolonn nähtavale tuli, nihkusid tellingutel olijad maja nurga juurde. See sai saatuslikuks. Kell 22.10 ei pidanud tellingud raskusele vastu ja hakkasid platsi suunas koos neil olnutega kokku varisema. Puhkes paanika, noori jäi tellingute vahele, kõrgemal olnutest osa haaras aknakarniisidest ja üritas akendest sisse pääseda või jäi rippuma.

Kiiresti saabusid politsei, kiirabiautod, päästjad ja tuletõrjetõstuk Bronto. Kiirabi andis kannatanutele kohapeal abi. Seitse noort toimetati haiglasse, neli neist said raskemaid vigastusi. Üks neist, 16-aastane Aivar suri öösel haiglas.

Rahvas oli šokis, traagiline õnnetus varjutas plaanitud sündmuse. Vastuvõtutseremooniat siiski ära ei jäetud ja rahvast rahustanud linnapea Jaak Tamm palus inimestel liikuda Toompeale lossi platsile, kus olümpialasi juba tund hiljem tervitati. Platsil jätkusid päästetööd ja tellingute edasise varisemise eest kindlustamine.

Pildistasin sündmuskohta järgmise päeva hommikul, mil eksperdid käisid olukorda hindamas. Tellinguterusu oli kui kurb monument sümboliseerimaks hoolimatust ja mõtlematut tegutsemist.

Üritust korraldanud Tallinna linnavalitsuse hilisemast avaldusest selgus, et tellingud olid valmistatud ja paigaldatud nõuetekohaselt ning kokkuvarisemise põhjuseks oli nende ülemäärane ebasümmeetriline dünaamiline koormus. Korraldajad ei osanud ette näha, et tellinguid hakatakse kasutama tribüünina, ega arvestanud nende kokkuvarisemise võimalusega.

Seetõttu ei hinnatud õigesti tekkinud olukorra ohtlikkust ega rakendatud resoluutseid meetmeid tellingutelt inimeste kõrvaldamiseks. Osa kohalviibinute mõtlematu tegevus ja politseikorraldustele mitteallumine viis traagilise õnnetusjuhtumini.

Tagasi üles