Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Juhtkiri: naeratav Eesti on veel kaugel

7
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Väljakukkunud hambad. | FOTO: Internet

Hambad on rikkus. Neid pole tarvis vaid selleks, et hea välja näha ja kenasti naeratada, vaid neist sõltub terve organismi seisund, kuna juba mõne hamba kaotus tähendab seda, et toitu pole võimalik korralikult läbi närida. See viib aga edasiste tervisehädadeni. Hammaste väljakukkumine puudutab eelkõige vanemaid inimesi, kuid see, et ühel päeval saaks jälle naeratada või toitu normaalselt läbi mäluda, läheb paraku kalliks maksma ja käib paljudele Eesti inimestele üle jõu. Selle tõttu on väga paljud meie pensionäridest sõna otseses mõttes ilma hammasteta.

Kuid me kõik oleme ära teeninud inimväärse elu. Eriti vanemas eas ja seda näiteks perekonnaseisust või elukutsest hoolimata. Selle tõttu olid uudised, et hambaravihüvitised alates 1. juulist suurenevad ja eakad hakkavad senise 19 euro asemel saama 85 eurot aastas toetust, igati rõõmustavad. Muidugi on meist arenenumate ja rikkamate maadeni  veel pikk tee minna, kuid arvestades, et Eesti keskmine pension on alla 400 euro, oleks võrreldes senisega abi sellestki.

Seepärast võib mõista pensionäride pettumust, kellele toetust on lubatud, kuid kes seda kasutada ei saa, kuna hinnad, millega haigekassa neid hambaarstidelt osta tahab, ei kata nende teenuste reaalseid kulutusi. Nii pole suur osa Eesti hambaarstidest huvitatud haigekassaga lepingu sõlmimisest. Ka mitu piirkonda, mis jäävad suurematest keskustest kaugemale, on selle teenusega katmata ja nii kuluks sealsetel inimestel oluline osa lubatud hüvitisest hoopis transpordi peale. Kuna esialgu on haigekassaga lepingu sõlminud arste võrdlemisi vähe, võib arvata, et nende juurde tekivad tulevikus ka pikad ravijärjekorrad. Pikad järjekorrad omakorda lähevad aga lõppkokkuvõttes kõigile kallimaks maksma.

Õnneks on olukord parem, kui kunagi Gruusias, kus Mihhail Saakašvili enne järjekordseid valimisi kuulutas välja «Naeratava Gruusia» kampaania ja lubas vanainimestel hambad hoogtöö korras ära parandada. See päädis sellega, et paljudel tõmmati terve suutäis hambaid välja, aga kuna valimised võitsid teised, jäidki enamikul uued hambad saamata.

Analoogselt Gruusiaga on hambaravihüvitised ka Eesti poliitikas oluline teema. Kahe aasta tagustel riigikogu valimistel olid oma lennukate lubadustega selles vallas valijaid hullutamas mitmesugused padupopulistid, kellest praegu sotsid ja Keskerakond on ka valitsuses. Tõsi, toona lubatu on reaalsuses küll kokku kuivanud. Ent inimeste ootus valitsejatele ja ametnikele on endiselt see, et töö saaks tehtud võimalikult efektiivselt ning eriti puudutab see tervishoiuvaldkonda, millega nad sageli kokku puutuvad. Samme, mis toovad meid veidigi lähemale naeratavale Eestimaale, jääb üle vaid tervitada, kuid riik peab neid veel tegema, et uus süsteem tööle hakkaks.

Tagasi üles