Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Juhtkiri: poliitiline prügi

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Ragn-Sells | FOTO: Karli Saul/SCANPIX

Kas prügiäri saab just kullaauguks nimetada, on iseasi, kuid tasuv on see kindlasti – siin on peidus nii taaskasutatav toore kui ka kütus energia saamiseks. Teiseks puudutab prügiteema vahetult kõiki inimesi, sest jäätmevaba elu pole olemas. Seepärast ristuvad valdkonnas ettevõtjate ja võimu huvid. Tallinna prügimajandus on priske pala ning tõdesid on siin vähemalt sama palju kui huvitatud osapooli.

Linlase vahetut huvi on lihtne kirjeldada. Kodanik soovib esmajoones, et tema prügi veetaks ära võimalikult mõistliku hinnaga ning et linnaruum oleks puhas ja korras. Samas on avalikes huvides kahtlemata jäätmete käitlemise võimalikult suur efektiivsus ning selle korralduse ausus ja läbipaistvus. Kui kohalik omavalitsus reklaamib soodsat või isegi tasuta teenust ja samal ajal võetakse vaja minev raha mõne teise valdkonna arvelt, pole avalik huvi ilmtingimata tagatud.

Lõppev nädal tõi uudise, et Ragn-Sells lõpetab Tallinna kesklinnas prügi vedamise, sest sooviti hinnatõusu ja linn ajas sõrad vastu. Lepingud lepinguteks ja keerukad juriidilised vaidlused vaidlusteks, neis on palju detaile, mis seotud näiteks prügikastide suuruse ja jäätmete sorteerimisega. Lihtne tõsiasi on, et kohalike valimiste aastal kodanikult hädavajaliku teenuse eest lisaraha küsimine võrduks võimul olevale poliitikule õudusunenäoga. Pealegi, nagu ütleb abilinnapea Arvo Sarapuu: linn vajab prügireformi. Nimetatud reformiga soovib linnavõim kõikides linnaosades ja piirkondades viia prügiveo Tallinna Jäätmekeskuse korralduse alla.

Näib, et uut hanget ei tule ning õige varsti vuravad kesklinnas munitsipaalprügiautod. Mis seal siis ikka, eri riikides leidub prügiveole eri lähenemisi. Ühes kohas on see omavalitsuse teenus, teisal turukonkurentsi lahendada. Võimalik, et eraettevõte pole tõepoolest käesolevas «prügisõjas» ootustele vastanud, kuid samas peaks ju riik ja omavalitsused aitama luua eraettevõtlusele sobilikku keskkonda, mitte seda koomale tõmbama.

Riigi- ja linnaettevõtete äri pole sageli üldse äri ning saadav kasum võetakse välja teistmoodi. Ajaleht Eesti Ekspress kirjutas äsja, et Sarapuul endal on salaosalus prügifirmas Baltic Waste Management, mida abilinnapea resoluutselt eitab.

Arvestades Tallinnas mitu valimistsüklit ainuvalitsenud Keskerakonna senist praktikat, paistab ka prügireformist kujunevat poliitiline kampaania, millele on hea loosungeid külge riputada.

Meenutagem või niinimetatud linnapoodi, Lipot, mis kõlbas hästi potjomkinlikuks fassaadiks võitluses vaesusega. Kõik linlase huvides, muidugi… «Jumal olgu kiidetud! Kes lasi tõde jälle sedapidi paista,» nagu ütleb munk filmis «Viimne reliikvia».

Tagasi üles