Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Juhtkiri: sada päeva valitsust Keskerakonna taktis

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Jüri Ratase valitsus ametisse astumisel. | FOTO: Mihkel Maripuu

Jüri Ratase valitsusel saab sada päeva täis. Hoog, millega Keskerakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioon alustas, avaldas muljet. Uue juhiga Keskerakond sai üleöö salongikõlblikuks ja pääses riigivõimu juurde, teisi tiivustas Reformierakonnast vabanemise eufooria.

Valitsusliidul on silmanähtav soov mõelda ja teha asju teisiti, mis iseenesest on positiivne, kuid praktikas on rutakus väljendunud nii mõneski toorikidees (riigiasutuste kolimine, alkoholipoliitika). On tulnud ette ka isikutega seotud skandaale, millest kohe esimene päädis maaeluminister Martin Repinski väljavahetamisega.

Ratase sõnastatud eesmärk on majanduskasv, mis jõuab kõigi meie inimesteni, rohkem riigi raha infrastruktuuri ja ettevõtluskeskkonda (riiklikud üürikorterid, tasuta transport, linnahall). Ümberjagamine võib küll sisetarbimist mõnevõrra hoogustada, kuid mõju ja tulemuse suhtes kogu majandusvaldkonnale ollakse skeptilised mitte ainult opositsiooni, vaid ka asjatundjate seas. Maksusüsteemi muudatust pole laiem avalikkus veel päriselt tajunud. Riigikogus võeti see kiiruga vastu maksukobarana, millega parima ja halvima seaduse konkursi žürii hinnangul eirati hea õigusloome tava põhimõtteid.

Valitsuskõneluste järel paistis Keskerakonna positsioon mitte just tugevana. Tõusti küll peaministriparteiks, kuid saadi suhteliselt vähe (ja vähem tähtsaid) ministriportfelle. See nõrkus osutus silmapetteks. Keskerakonna toetus on suurenenud, kahel väiksemal partneril aga vähenenud. Esiti Ratase suhtes kriitilised erakonna siseoponendid, endise juhi Edgar Savisaare poolehoidjad, taipasid õige pea, et valijate poole saab olla kohati veel efektiivsemalt mitme näoga. Ratas räägib kogu Eesti eest seismisest, julgeolekust, isegi kiidab eelkäijaid, ning Kantar Emori erakondade reitingute uuring näitab eestikeelsete toetajate (taas)lisandumist. Samal ajal elab kollektiivne Savisaar erakonnas oma elu ning kõnetab Tallinna linnameedia kaudu endistviisi, seejuures märkimisväärselt teistsuguse retoorikaga, venekeelset valijat.

IRL ja sotsid pääsesid küll Reformierakonna varjust välja oma ideid ellu viima, kuid võitude eest, mida saadakse valimislubaduste elluviimisega (IRLi puhul näiteks madalapalgaliste maksuvabastus), on tulnud valusalt maksta oma näo kaotamisega.

Kui väärtuste hülgamise pärast pettunud valijad survet tugevdavad, võib see mingil hetkel viia vastuoludeni Toompeal. Valitsuse edasist käekäiku mõjutavad kahtlemata ka sügisesed kohalikud valimised ning see, kui edukalt saadakse toime suurte asjadega, nagu Euroopa Liidu eesistumine, riigi- ja pensionireform.

Tagasi üles