/nginx/o/2015/08/26/4421995t1hd674.jpg)
Viimased viis-kuus aastat on Valgas korterite ruutmeetri müügihind püsinud 100 euro kandis, olles sarnane Ida-Virumaa hindadega. Kuigi suur osa elanikest on omal ajal ühtmoodi saanud korteriomanikuks niinimetatud kollaste kaartide kaudu, on praegu Valgas selle vara väärtus kümme kuni viisteist korda madalam kui pealinnas või Tartus. Näiteks kolmetoalise korteri omanikuna on minu vara väärtus 10 000 eurot, Tartus elaval sõbrannal aga 70 000 eurot. Mõtlemapanev!
Turuväärtust kujundab nõudluse ja pakkumise vahekord, mis sõltub vara asukohast ehk piirkonna atraktiivsusest ostja jaoks. Kui töökoht olemas, on Valga elamiseks õdus paik. Rõhutan just tasuva töökoha olemasolu, sest ka Valgamaa keskmine palgatase on tunduvalt madalam kui Eesti keskmine, töötuse protsent aga üks vabariigi kõrgeim.
Mul ei ole plaanis hakata korterit müüma, aga mõelda võib ikkagi. Kui siiski tahaks pealinnas tulusamat tööd? Just siis ilmneb sunnismaisus kõige eredamal kujul, sest korteri või maja müügist saadava raha eest pole võimalik mujal endale kinnisvara soetada, hea seegi, kui saad pangalaenu omafinantseeringu katta. Et aga laenu saada, peab palganumbergi olema soliidne.
Kauaaegne Valga mail tegutsev maakler Hans Heinjärv ütles, et Valgas saab eluaseme ostuks laenu iga viies taotleja, kuna palk ei vasta nõutud tingimustele. Järelikult seni, kuni pole äraminekumõtteid, pole probleemi, kui aga suurlinn ahvatleb, oled dilemma ees.
Miks piirilinnas nii on? Kinnisvaraturul on pakkumine nõudlusest suurem, väga paljud korterite müüjad on pärijad, kes ei ela siin ning soovivad korterist kiiremas korras lahti saada. Kiirmüük lööb turuhinna veel rohkem alla. Valga ei ole atraktiivne väljastpoolt tulijatele töökohtade vähesuse tõttu. Paljud siia kanti elama asujad on pensionärid, keda ahvatleb väikelinna rahu. Müües oma kinnisvara Tallinnas või Tartus, saavad nad soetada siin korteri, osta auto ja raha jääb veel ülegi. Töökohta pole ka tarvis.
Linnavõim on aastaid pingutanud linna ilme kenamaks ja atraktiivsemaks muutmisel, kuid uusi ettevõtteid, mis linlastele tööd pakuksid, viimase paarikümne aasta jooksul eriti juurde tekkinud ei ole – ainult mõni üksik.
Heinjärv, kes on üle paarikümne aasta olnud Valga Äriklubi juht, võtab olukorra ilmekalt kokku: riigil pole regionaalpoliitikat. Valgast on aastate jooksul ära viidud paljud riigiettevõtted, kus tasuvamad ametikohad. Kui midagi ei muutu ja kui ei leita hoobi investorite meelitamiseks pealinnast või Tartust väljapoole, ei ole loota, et Valgas areneks ettevõtlus ja siia kanti tuleks juurde inimesi, kes elamispinda ostes suurendaksid kohalikul kinnisvaraturul nõudlust, mis omakorda kergitaks ka hindu.
Autor on Postimees Grupi ajalehe Valgamaalane reporter.