Andrei Kuzitškin: Tallinna võimumonopol

Andrei Kuzitškin
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andrei Kuzitškin
Andrei Kuzitškin Foto: Eero Vabamägi

Tuleb öelda, et isegi Venemaal, mida kutsutakse võitnud autoritarismi maaks, püüab võim matkida demokraatiat. Tallinnas matkimist ei armastata: linnaosa vanemateks on ainult Keskerakonna liikmed, kirjutab arvamusportaali kolumnist Andrei Kuzitškin.

Nagu kõik venelased elan minagi Lasnamäel. Sügisel vahetus seal juhtkond: linnaosa vanemaks määrati Maria Jufereva. Noor, kena, igati tore inimene. Kindlasti mitte halvem Olga Ivanovast, kelle ta sel vastutusrikkal ametipostil välja vahetas. Pole hullu, et Maria Jufereval ei ole haldustöö- ja majanduskogemusi. See-eest meeldib ta Keskerakonna juhile Edgar Savisaarele ja just see tundub olevat Tallinnas ametikoha saamisel otsustav tegur.

Kui aus olla, siis kui ma sellest esimest korda kuulsin, ei uskunud ma seda. Ma olin alati arvanud, et Eestis valitseb eeskujulik demokraatia. Olin kindel, et Eestis toimivad normaalsed poliitilise konkurentsi mehhanismid. Olin veendunud, et Eestis saab iga inimene avalikus sfääris karjääri teha oma professionaalse kompetentsuse alusel. Selgus, et eksisin. Hiljaaegu kohtusin Tallinna linnavolikogu saadikutega ja sain neilt teada palju huvitavat.

Nad selgitasid, et Tallinnas käib poliitikaelu sotsialismi reeglite järgi. Siin toimib põhimõte: võitja võtab kõik. Keskerakond sai 2013. aasta valimistel ligi 53 protsendi valijate hääled ja linnavolikogu 79 kohast 46. Sellest piisas, et võtta Tallinn jälle oma totaalse kontrolli alla. Mulle esitati rohkelt näiteid, kuidas keskerakondlased sõid linnaasutustest välja inimesi, kes kuulusid mõnda muusse erakonda.

Kõik otsused, keda määrata linnaosa vanemaks või munitsipaalasutuse direktoriks, langetab väidetavalt Edgar Savisaar. Talle on aga tähtsaim inimese isiklik ustavus, mitte kutseomadused või elukogemus. Juhtuvat ka nii, et inimene otsustab Keskerakonnast lahkuda ja saab kohe ka ettepaneku lahkuda direktori ametist.

Edgar Savisaar. Foto:
Edgar Savisaar. Foto: Foto: Sander Ilvest

Koolid ja transport

Mulle räägiti, et keskerakondlaste silmis on kõige isuäratavam sektor linnakoolid. Juba aastaid määratavat Tallinna koolide juhtideks inimesi, kel on Keskerakonna pilet taskus ja Eddar Savisaar peas. See on mõistetav: kooli direktor puutub vahetult kokku õpilaste vanematega ning saab valijaskonna meelestatust otseselt või kaudselt Keskerakonna kasuks kallutada. Kui kooli juhib parteitu, aga autoriteetne direktor, siis tugevdatakse survet, et ta Keskerakonda astuks, lubades selle eest lisaraha kooli remondiks ja edasiarendamiseks. Mõnele direktorile pakutavat isegi kohta linnavolikogus.

Samuti valvavad keskerakondlased erilise hoolega linnatranspordi ettevõtte järele: erakonnameelne poliitiline reklaam bussidel, trollidel ja trammidel on äärmiselt tõhus.

Hoolitsemine poliitilise reklaami eest on keskerakondlaste tegevuse üks peamisi suundi nii Tallinnas kui ka kogu Eestis. Seepärast on ajalehtede Pealinn/Stolitsa ja Roheline pealinn/Zeljonaja stolitsa ning Tallinna televisiooni eelarve aastast aastasse aina kasvanud, jõudes miljonitesse eurodesse. Nende meediaväljaannete töötajate palgad hoitakse samal ajal saladuses, mis ajendas hiljuti linnavolikogu liiget Tarmo Kruusimäed pöörduma vastava järelepärimisega linnavõimude poole.

Enesest mõistagi on linnapea peamine löögijõud linnaametnikud. Tallinnas on 750 teenistujat, kes saavad palka linnaeelarvest (sealhulgas 80 munitsipaalpolitsei töötajat). Tallinna eelarvet on ikka vaevanud suured võlad. Kuid 2015. aasta jooksul kasvas Tallinna linnavalitsuse ja linnaosa valitsuste töötajate palk mitukümmend protsenti. Samal ajal Eestis tervikuna suurenes palk keskmiselt ainult 10 protsenti. Alles aasta lõpus otsustati Tallinnas lasteaiakasvatajate, pedagoogide ja noorsootöötajate palka tõsta 10-12 protsenti.

Sealjuures on ettevõttejuhi keskmine palk Tallinnas 1500 eurot, mänedžerid ja keevitajad saavad 1300 eurot, kokad ja õpetajad 900 eurot. Üle saja Tallinna munitsipaaltöötaja aga teenib 2000 eurot või rohkem. Eks ustavus maksab palju. Seepärast saavadki kuus aselinnapead alates augustist 4150, linnaosa vanemad aga 2700-3600 eurot palka. Suurim on Lasnamäe vanema Maria Jufereva palk - 3600 eurot.

Vaene Lasnamäe

Selge see, võib vaid rõõmu tunda, kui inimestel palka tõstetakse. Aga millega on nad välja teeninud nii oma palgatõusu? Ehk on linn iga aastaga aina kaunimaks muutunud? Ei, paraku mitte, Tallinna probleemid aina kuhjuvad.

Endiselt hävib rand Rocca al Mare kandis, meresadama juures levivad jube hais ja veetaimed. Pirita jõgi on kehvas olukorras, linna plaaž käib alla. Üha raskem on leida parkimiskohta ja parkimistasugi tõuseb uuest aastast. Kasvab lasteaiatasu, mõnede kesklinna majade fassaadid ja tänavad näevad välja, nagu oleks terroristid äsja pommirünnaku korraldanud.

Lasnamäe. Foto: Andres Haabu
Lasnamäe. Foto: Andres Haabu Foto: Andres Haabu / Postimees

Kogu linna eest ma muidugi rääkida ei saa, aga Lasnamäest võin kõnelda palju. Kunagi kirjutas ajakirjanik Viktoria Ladõnskaja raamatu «Lasnamäe valge laev». Pealkiri pidanuks hoopis olema «Lasnamäe vaene laev». Hall, räpane, räämas. Rohealadel vedeleb kuhjas prügi, tänavad ja jalakäijate sillad lagunevad. Tühjades majades pidutsevad ööpäevaringselt joodikud. Teemärgistuse on teinud nähtavasti mõni naljahammas, sest jalakäijate ülekäigud viivad inimesed tihtipeale otse murule. Aga kuhu sealt edasi minna?

Senine linnaosa vanem Olga Ivanova läks niisiis parlamenti. Uus vanem Maria Jufereva aga jõudis kuu aja jooksul korraldada koolilastele ekskursiooni linnaosa valitsuses, külastada õigeusu kirikut, korraldada Lindakivis kontserdi ning jagada puuduses elavatele inimestele Euroopa toiduabi. Ja sai selle eest 3600 eurot. Nagu öeldakse Odessas: ah, ise tahaks niimoodi elada!

Ma uurisin Lasnamäe linnaosa valitsuse põhimäärust ja leidsin, et vanemal on tegevust üsna vähe. Ta juhib eelarvelisi vahendeid ja linnaosa valitsuse tegevust ning kirjutab dokumentidele alla. Tõelisi juhtimishoobi tema käes ei ole.

Ilmselt on aga üks oluline ülesanne veel: valmistuda valimisteks ja kindlustada Keskerakonna võit endale alluval territooriumil. Selleks juba eelarvelistest vahenditest ametnikele palga maksmiseks ja reklaamikuludeks kahju ei ole.

Tuleb öelda, et isegi Venemaal, mida kutsutakse võitnud autoritarismi maaks, püüab võim matkida demokraatiat. Kremli loal ei ole sugugi kõigis oblastites kuberneriametis Ühtse Venemaa liikmed, vaid nende seas kohtab ka kommuniste, liberaaldemokraate ja isegi päris liberaale (Nikita Belõhh Kirovi oblastis). Tallinnas matkimist ei armastata: linnaosa vanemateks on ainult Keskerakonna liikmed. On see nüüd demokraatia või kõige ehtsam võimu monopoliseerimine ja tõeline parteilise diktatuuri mudel?

Nii diskrimineeritakse neid Tallinna valijaid, kes hääletasid teiste erakondade poolt - oli neid aga ju tervelt 47 protsenti. Nende huve linnaosade juhtkonna tasandil ei esinda keegi. Olgu peale, linna valitsemiskorda käsitlevaid eeskirju on keeruline muuta. Kuid loodagu siis konkurentsimehhanismid. Esitagu linnaosa vanema kandidaat oma programm, arusaam, kuidas linnaosa peaks arenema. Ja rääkigu sellest mitte ainult volikogu liikmetele, vaid kõigile linnaosa elanikele, kõigile, kes elavad Pirital või Lasnamäel või Kesklinnas.

Selle asemel näeme Tallinna televisioonis järjekordset reportaaži, kuidas järjekordne ametisse nimetatud linnaosa vanem pidutseb koos pensionäridega kuskil platsil. Tallinn aga hukkub… Tallinnast võiks saada hiilgav kaasaegne Euroopa linn, Baltikumi põhjavärav. Kuid sotsialism Savisaare moodi ei lase.

Järeldus saab olla vaid üks: Tallinn on võimalik päästa, kui murda keskerakondlaste võimumonopol.

Vene keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles