JÜRI LEMBER ⟩ Ametiühingud on eduka ühiskonna loomulik osa, nende taga pole mingit kommunismitonti

Jüri Lember Foto: Sander Ilvest

Sotsiaalne solidaarsus avaldub üksikisikute võimes või suhtumises ühiskonnas üksteist igapäevaelus toetada. Sellisena käsitletakse sotsiaalset solidaarsust kui kodaniku kohustust, mis seob meid teistega ning mis on inimeste arengu ja sotsiaalse heaolu jaoks ülioluline, kirjutab kapten Jüri Lember 1. mai puhul.

Palgatööd tegevate inimeste jaoks on sellisteks organisatsioonideks, milles oma kodanikukohust realiseerida, üksteist toetada ja töö- ning sotsiaalsetes suhetes aidata, ametiühingud. Ametiühingusse kuulumine tähendab koostöövaimu, mis peaks andma kogukonnas üksikisikute vahelistes suhetes sünergiat ja mille liikumapanevaks jõuks on ühised huvid ning ühtekuuluvustunne või ka empaatia teiste, argielu raskustesse sattunud saatusekaaslaste vastu. Iseküsimuseks jääb muidugi seik, kuidas see tänastes Eesti ametiühingutes, mille puhul paljudel on juured sügaval nõukaajas, realiseerunud on.

Selge on, et meie ühiskonnas on nii solidaarsuse kui ka ametiühingute olemuse mõistmise osas tõsised vajakajäämised. Ligi kümme aastat tagasi toimunud Eesti Ametiühingute Keskliidu kongressil küsis üritust korraldav moderaator ühe, orienteeruvalt 18-aastase noore neiu käest, kes oli just laval lõpetanud mingi kunstilise etteaste, kas too teab, mis organisatsioon on ametiühing. Tütarlaps vastas ujedalt ja punastades, et küllap see on üks tööandjaid ühendav organisatsioon. Enam ilmekamat olukorda meie noorte ühiskonnakorralduse teadmatusest oleks keeruline leida.