Florian Hartleb: revolutsoonilumm ja Ukraina dilemma

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Florian Hartleb
Florian Hartleb Foto: Erakogu

Revolutsioonid põhjustavad fundamentaalseid ja sageli vägivaldseid muutusi valitsevates väärtustes, õieti kogu ühiskonna müütides, kirjutab politoloog Florian Hartleb.

Revolutsioonid on lummavad, pakuvad tänapäeva poliitikas lootust, illusioone või tragöödiat, kõike seda unelmaid kütvat ainest, millega on üle külvatud Hollywoodi filmid, kunst ja kirjandus. Ühtaegu kätkeb selle ülemaailmse ilmingu köitvus võimsat sümbolismi: inimesed tulevad tavaliselt meelt avaldama avalikesse kohtadesse ja kasutavad löövaid loosungeid.

Eesti laulev revolutsioon või Balti kett on äärmiselt sügavat muljet avaldavad näited; viimased selles reas on Tahriri väljak Kairos ja Maidan Kiievis. Mainitud romantilisest hõngust hoolimata on revolutsioonid sageli vägivaldsed ning massiliste protestide järel maksavad inimesed vapruse eest eluga, nagu näitas ka Maidan. Mitmeski mõttes muutsid need sündmused poliitilist maastikku tunduvalt kiiremini, kui keegi oskas varem võimalikuks pidada. Kuid nüüd on aeg esitada küsimus «Mis tegelikult muutus?», kui rahva meeleavaldustest Kiievi Maidanil on välja kasvanud selgelt külma sõja laadne stsenaarium vana tuttava ida- ja läänebloki vastasseisuga, milles mõlemad seavad end valmis vanamoeliseks sõjaliseks konfliktiks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles