Kuidas muretseda ja mitte armastada pommi

Angela Merkel Foto: Andrus Peegel

«Ma ei lähe ajalukku kui suurim massimõrvar pärast Adolf Hitlerit!» hüüab president Merkin Muffley.

Põmmpäine kindral Buck Turgidson aga vastab nipsakalt: «Ehk oleks parem, härra president, kui muretseksite rohkem ameerika rahva kui selle pärast, milline saab olema teie maine ajalooraamatuis.»

Stseen Stanley Kubricku legendaarsest külma sõja düstoopiast «Dr. Strangelove ehk kuidas ma lõpetasin muretsemise ja õppisin armastama pommi». Makartismi vaimust ja isiklikust hullusest kantud USA õhuväekindral Jack D. Ripper on just omal algatusel läkitanud NSVLi suunas 34 täies tuumalastis strateegilist pommitajat. Need peaksid vaid paarikümne minuti pärast ründama. Misjärel oleks ootuspärane vastus tuumalöök venelastelt.

President Muffley üritab iga hinna eest ära hoida sõda ning on selle nimel valmis laskma isegi NSVLi suursaadiku oma ülisalajasse sõjaruumi. Kindral Turgidsoni jaoks on see arusaamatu reeglite eiramine – tema arvates tuleks lasta pommitajatel teed jätkata ning NSVLi vasturünnaku vältimiseks peaksid ameeriklased lihtsalt veel suurema tuumalöögi andma. «Ainult 20 miljonit hukkunut!» reklaamib ta oma plaani.