Kaur Kivirähk: riik suunab ettevõtjaid oma tegevust varjama

, MTÜ Kodaniku Hääl liige ja ettevõtja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
KAUR KIVIRÄHK
KAUR KIVIRÄHK Foto: Valimised

Riik suunab ettevõtjaid oma tegevust varjama, kirjutab ettevõtja Kaur Kivirähk. Ta leiab, et uued sotsiaaltagatiste reeglid on väikeettevõtjate suhtes äärmiselt diskrimineerivad. Üksikute petturite pattude pärast ei tohi nuhelda kõiki ettevõtlikke inimesi.

änavu 1. mail hakkavad kehtima märtsi lõpus riigikogus vastu võetud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muudatused. Enamik muudatusi on kosmeetilised, aga üks neist – nr 5 – äärmiselt diskrimineeriv kõigile väikeettevõtjatele. On kummastav, et kui meie riik toob sõnades pidevalt välja, kui oluline on väikeettevõtlus riigi arengus, siis seadustega tõmmatakse neilt vaip alt.

Muudatuse sisu on äärmiselt lihtne: isik, kes on mõne äriühingu juhatuses (B-kaardi peal), ei saa enam ennast töötuna arvele võtta hoolimata sellest, kas ta oma töö eest tasu saab või mitte. Kuigi inimesel sissetulekut pole, ei maksa riik talle 1. maist enam hüvitist pelgalt sellepärast, et ta on olnud ettevõtlik inimene ja julgenud alustada ettevõtlusega. Ma saan aru, et muudatuse tingis see, et mingi marginaalne osa ettevõtjatest kasutab praegust olukorda ära, olles riigi silmis töötud ja võttes samal ajal oma ettevõttest välja ettevõtluse tulu. Kuid kas on õige mõne maksupetturi pärast jätta kõik väikeettevõtjad ilma riigi garantiist saada töö kaotuse korral kompensatsiooni? Pigem peaks tõhustama järelevalvet, et sellised ebaausad ettevõtjad tabada.

Väga suur osa väike- ja mikroettevõtjatest maksab endale ettevõttest palka, kuid mitte juhatuse liikme töö eest, vaid reaalse tulutoova töö eest. Näiteks juhatuse liikmeks oleval konsultandil on tööleping, mille alusel pakub ta oma ettevõttest klientidele konsultatsiooni. Kui ettevõttes töötab üks-kaks inimest, on põhjendatud juhatuse liikme töö eest tasu mitte maksta, sest sisuliselt tal juhtimise tööd teha ei ole vaja. Väikeses ettevõttes on vaja teha väärtust loovat tööd ja loogiline on, et selle töö tegemiseks on sõlmitud tööleping, mitte juhatuse liikme leping. Töölepinguseaduse järgi tuleb maksta peale sotsiaalmaksu ka töötuskindlustusmaksu, mis peaks töö kaotuse korral tagama riigi toetuse uue töö otsimise ajaks.

Kui siiani on väikeettevõtja teadnud, et kui ta peaks näiteks majanduslanguse tõttu kaotama sissetuleku, aga on olnud tööl töölepingu alusel, on tal võimalus ennast koondada ja otsida uut tööd. Nüüd tal seda võimalust pole. Hoolimata sellest, et ettevõttel enam käivet ega sissetulekut ei ole ning heal ajal maksis ta korrektselt töötuskindlustuse makset, mingit kindlustust ta riigilt ei saa, sest ta lihtsalt kuulub oma ettevõtte juhatusse.

Sisuliselt oleks see sama olukord, kui riik otsustaks, et kindlustusfirmad ei pea maksma õnnetuse korral BMW omanikele liikluskindlustuse hüvitust, põhjendades seda sellega, et nende autodega juhtub Eestis kõige rohkem liiklusõnnetusi ja kõige rohkem on kindlustuspettuseid, samuti on igal inimesel vaba valik, kas osta BMW või mitte. Ma usun, et igaüks saab aru sellise seaduse ebaõiglusest. Sisuliselt karistatakse gruppi inimesi lihtsalt selle alusel, et nende hulgas võib olla mõni pahatahtlik inimene.

Kui oma ettevõttest palka saav ettevõtja saab nüüd ise otsustada, kas vormistada oma tööleping ümber teenistuslepinguks ja loobuda mõttetust töötuskindlustuse maksest, siis väikeettevõtja, kes töötab kuskil ettevõttes palgatöötajana, seda otsust teha ei saa. Näitena võib tuua hüpoteetilise olukorra, kus mõnes ettevõttes töölepingu alusel töötav ettevõtlik inimene (palk on näiteks 1000 eurot bruto kuus) soovib hooajaliselt oma aiasaadusi – õunu, marju jms – laatadel müüa. Tegevuse paremaks korraldamiseks on ettevõtlik isik registreerinud osaühingu. Arvestades, et ta on iga päev hõivatud palgatööga, palkab ta tööettevõtu lepingu alusel tooteid müüma oma pensionärist ema. Sellise hooajaliselt tegutseva hobiettevõtte käive on suurusjärgus 1000–2000 eurot aastas, kasumit tõenäoliselt pole või jääb saja euro kanti.

Kui nüüd see meie ettevõtja oma töökohast koondatakse, ei saa ta ennast töötukassas töötuna arvele võtta, sest kuulub äriühingu juhtorganisse, mille aastakäive on väiksem kui tema kahe kuu brutotöötasu. Ta ei saa juhatuse liikmeks olemise eest mingeid hüvitisi ega juhatuse liikme tasu, kuid sellest hoolimata vaatab riik teda kui töötavat inimest. Hoolimata sellest, et see ettevõtlik inimene on aastaid maksnud riigile töötuskindlustuse makseid ja oma ema palga pealt makse, ei saa tema reaalse kindlustusjuhtumi ehk töötuks jäämise korral riigilt vastu ettenähtud hüvitist.

Mida siis peaks selline sissetuleku kaotanud väikeettevõtja tegema? Likvideerida tal oma ettevõtet ei tasu, sest see võtab aega umbes kuus kuud ning kogu selle aja on ta ikkagi juhatuse liige ja hoolimata sissetuleku puudumisest ta riigilt mingit toetust ei saa. Seega on tal hüvitise saamiseks vaja leida mõni variisik, kes kirjutatakse enda asemel ettevõtte juhatusse, või siis osta teenust neilt, kes korraldavad ettevõtete pankrotte ja likvideerimist.

Sellisele tegevusele suunamine ei tule aga kuidagi riigile ja ettevõtluse läbipaistvusele kasuks. Siiani on enamik väikeettevõtluses tegutsejatest ise ka juhatuse liikmed. Tulevikus võib see aga muutuda, et mitte kaotada oma sotsiaalseid garantiisid. See võib tähendada, et meil tekib lähiajal palju vanaemadest juhatuseliikmeid, kes tegelikult sisuliselt seda firmat ei juhi. Ehk kokkuvõttes saavutab riik selle seaduse muutmisega hoopis vastupidise tulemuse, kui sooviti. Eraettevõtlusega alustajatele antakse signaal, et nemad pole riigi jaoks olulised, ja kes juba ettevõtluses on, võiksid oma seost sellega varjata. Ettevõtlus on nagu mingi hirmus haigus, mida peaks varjama.

Need, kes tahavad riigile mitte makse maksta, saavad seda aga edasi teha, muidugi veelgi varjatumalt kui seni. Need, kes siiani korrektselt oma väikest ettevõtet on arendanud, suunatakse oma seost ettevõttega varjama. Mis on siin pildil valesti?

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles