/nginx/o/2013/09/02/2007842t1h9fc4.jpg)
Juhtkiri: Saksamaa ilmselt oma kantslerit ei vaheta
/nginx/o/2022/03/07/14411686t1hca79.png)
3. september 2013, 13:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üleeileõhtune teledebatt Saksamaa praeguse kantsleri Angela Merkeli ja tema vastaskandidaadi, sotsiaaldemokraadi Peer Steinbrücki vahel ei andnud selget edumaad kummalegi, kuid Merkeli isiklik populaarsus laseb tal ilmselt ametis jätkata ka pärast 22. septembril toimuvaid valimisi. Euroala kasinusleerile – neile, kelle rahanduspoliitika oli konservatiivne ning kes suutsid seetõttu masust iseseisvalt, IMFi ja teiste rahvusvaheliste käendajateta läbi tulla – oleks Merkeli uus valimisvõit kahtlemata meelt mööda. Kasutades küll kaastundlikku retoorikat, on Saksamaa olnud siiski abipakettide kärpeideoloog: keeldudes osa riikide üle jõu elamist kinni maksmast, anti kogu euroalale selge signaal, et rahanduspoliitikaga, mis teenib vaid asukohariigi poliitikute hetkepopulaarust, ei saa ühisraha pidada.
Vastukaaluks Merkelile pakkus Steinbrück välja, et kasinuskavade asemel vajaksid hättasattunud riigid hoopis uut plaani – Marshall 2, nagu ta ise seda nimetanud on. Siiski võib kahelda, kas see Saksamaa maksumaksjat euroopalikust solidaarsusest hoolimata veenda suudab.
Teine, Euroopa piiririikidele eriti oluline aspekt on Saksamaa asend energia- ja julgeolekupoliitilistes suhetes. Merkel ei ole Saksamaad positsioneerinud Venemaa strateegilise partnerina Euroopas, nii nagu seda tegi tema sotsist eelkäija Gerhard Schröder. Merkel on Kremli suhtes kriitiline, osalt küllap oma tausta tõttu – Merkel on pärit Ida-Saksamaalt. Ning võimalik, et just seetõttu on Merkeli juhitav Saksamaa toimima saanud dialoogi Prantsusmaaga, mis on tähtis Euroopa huvide väljendamisel geopoliitilises kontekstis.
Üsna üksmeelsed on Steinbrück ja Merkel Süüria küsimuses – kumbki pole nõus ummisjalu USAd toetama. Samas, erinevalt Steinbrückist ei vastusta Merkel otsesõnu Saksamaa sõjalise panuse andmist Süürias, millest võib välja lugeda, et kuni USA pole teatanud rünnakupäeva, väldib Merkel samuti konkreetsemaid väljaütlemisi.
Oletatakse, et Steinbrücki teravatest väljaütlemistest hoolimata saab Saksa sotsiaaldemokraatidele osaks samasugune häving nagu 2009. aastal, kui nad saavutasid 23 protsendiga oma kõigi aegade halvima tulemuse. Ent päris maha kanda sotsiaaldemokraate siiski veel ei maksa, sest pärast valimisi võivad neist saada hoopis Merkeli koalitsioonipartnerid. Tema praegune koalitsioonipartner – liberaaldemokraadid – on kaotanud toetust sedavõrd, et töötavad juba valimiskünnise ületamise nimel.
Kuid ka sotside ja konservatiivide koalitsioonis jääks domineerima parempoolne ilmavaade, nagu on näha näiteks Soome võimuliidus või selles, et Merkel näib hästi läbi saavat Prantsusmaa presidendi François Hollande’iga, kes on samuti sotsiaaldemokraat.