/nginx/o/2012/12/06/1472748t1h9b82.jpg)
Arvud maksavad, näib kinnitavat Kristen Michali tagasiastumine justiitsministri ametist. Juba mõnda aega on selge, et erakondade populaarsusküsitluse tulemused on erakondadele teada enne, kui neist kuuleb avalikkus.
Juhtkiri: parteimehelik tagasiastumine
/nginx/o/2022/03/07/14411686t1hca79.png)
7. detsember 2012, 13:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väidetavalt on ühe viimase uuringu tulemus selline, et Reformierakonna populaarsus on kahanenud 20 protsendile ning toetust on kaotatud peamiselt sotsiaaldemokraatidele. Väidetavalt said andmed detsembri alguses toimunud uuringu osa kohta erakondadele teatavaks kaks-kolm päeva tagasi. Kui valimised toimuksid homme, siis teeks valitsuse Sven Mikser koos Keskerakonnaga; teine variant oleks kolmikliit koos praeguse valitsuskoalitsiooni partneritega.
Kuni augustini nägi Reformierakond küsitlustulemustes oma populaarsuse kasvu. Kuni oktoobrini nähti oma harjumuspärast taset – toetus üle 30 protsendi. Samal ajal sotsiaaldemokraatide ja Keskerakonna populaarsus pigem vähenes.
Kui väide detsembri alguse toetusprotsendi kohta tõele vastab, on Reformierakond kolme ja poole kuuga kaotanud pooled oma toetajatest. Seda ei saa enam seletada formaalselt uuringu mõõtmisveaga või sisuliselt lühiajalise mõjuga teguritega. See on tegelik muutus, millele erakond ei saa enam reageerimata jätta.
Muutuste käivitajaks on kahtlemata Silver Meikari artikkel, mis ilmus mai teisel poolel Postimehe arvamusküljel. Mõju pole olnud plahvatuslik, pigem võiks seda kujundlikult võrrelda pärmi toimega toitaineterikkale lahusele. Pärmirakud on kohtunud «heade ja halbade» suhkrutega ning neid toiduks tarvitades ja selle arvel paljunedes kasvatanud õlleankrus rõhku. Tundub, et nüüd on Reformierakondki baromeetri näitu vaadanud ja leidnud, et mis liig, see liig.
Millal oleks Kristen Michal pidanud tagasi astuma? Ta oleks võinud tagasi astuda hiljemalt siis, kui vähemalt osaliselt justiitsministeeriumile alluv prokuratuur algatas uurimise ning kuulutas Michali kahtlustatavaks. Huvide konflikt oli ilmne juba siis.
Kristen Michal käsitleb oma eilses tagasiastumisavalduses muu hulgas Eesti õigussüsteemi ja -kultuuri. Tõsi on, et õigusriigis peavad kahtlustatava ja süüdistaja õigused olema igas plaanis tasakaalus ning seda tasakaalu tuleb käsitleda nüüd ja kahtlemata ka edaspidi.
Siiski on maitsetu, et tagasi astuv minister, kes on ise äsja olnud kahtlustatav, rõhutab seda oma avalduses peamisena.
Eestis peab ka edaspidi olema võimalik õiguslikult käsitleda suuri korruptsioonijuhtumeid – kodanikuõiguste kaitsmine on küll esmane, ent selle alla ei tohi ka matta kodanike kaitsmist korruptsiooni eest.