Vandeadvokaat Leon Glikman.

FOTO: Peeter Langovits



Seaduseks on saamas eelnõu, mille eesmärgiks on tõhustada võitlust kartellide ja muude raskete konkurentsiõiguse rikkumistega nn leebusprogrammi abil. Ettevõtjatel on aega seadusemuudatuste jõustumiseks valmistuda ilmselt suveni.



Leebusprogrammi eelnõu toob kaks muudatust Eesti konkurentsiõiguses. Esiteks luuakse juriidilistele isikutele erandlik trahvide süsteem, mille kohaselt võib konkurentsi kahjustavate kokkulepete sõlmimisel karistus ulatuda kümne protsendini juriidilise isiku käibest. Tegemist on tõsise karistusega.



Vastukaaluks suurele rahalisele karistusele kaasneb eelnõuga nn leebusprogramm, mis annab võimaluse karistust vältida. Selleks peab ettevõtja esimesena ja omal algatusel esitama konkurentsiametile leebuse kohaldamise taotluse koos kõigi konkurentsi kahjustava teo tõenditega. Taotluse esitamine on oma olemuselt toimepandud kuriteo ülestunnistamine ja teiste osaliste peale kaebamine.



Juhul kui isik aga jääb taotluse esitamisega hiljaks (mõni teine keelatud kokkuleppe osaline jõuab taotlusega ette), kuid annab samas menetlejale kasulikku teavet, siis võib vähendada talle mõistetavat karistust proportsionaal­selt osutatud abiga. Leebusprogrammi põhimõtted on Euroopa Liidus laialdaselt kasutust leidnud ning nende rakendamine Eestis oli vaid aja küsimus.



Ettevõtja jaoks toovad seadusemuudatused kaasa mitmed vägagi tõsised valikud. Ettevõtjale pole keelatud koostöö eristamine seadusega lubatud tegevusest kerge. Konkurentsiõiguses on ettevõtjate tegevust reguleerivad normid üldsõnalised ja on palju erandeid. Keeruliseks muudab olukorra ka see, et eelnõu ei reguleeri mitte üksnes kartelle (s.o kitsamalt konkurentidevahelist koostööd), vaid kõiki konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid. Seega on karmimate rahaliste karistuste ja leebusprogrammiga hõlmatud ka näiteks tootja ja edasimüüjate või hulgi- ja jaemüüjate vahelised ärisuhted ja koostöö.



Leebusprogramm võib saada konkurentide kõrvaldamise vahendiks, vähemalt selle juurutamise algusaegadel. Seetõttu tuleb ettevõtjatel teha kindlaks riskantsemad aspektid oma äritegevuses, tehingutes ja turuosalistega läbikäimise kommetes. Isegi kui ettevõtja ei leia oma senises tegevuses konkurentsiõiguslikke riske, tuleks tal ohtude vältimiseks kaaluda selgete sisereeglite väljatöötamist.



Kui ettevõtja soovib esitada leebuse kohaldamise taotluse, on vaja konkurentsiõiguse advokaate. Kui taotlus on puudulik, siis leebust ei rakendata ja ka isiku enda tegevuse suhtes alustatakse kriminaalmenetlust. Lisaks sellele, et taotlus peab sisaldama põhjalikku õiguserikkumise (sh konkurentsiõiguslikku) kirjeldust, seab eelnõu leebuse kohaldamise eeltingimuseks paljude formaalsete nõuete täpset täitmist.



Kriitiliselt peab ettevõtja hindama ka õiguserikkumise mõju muudes ELi liikmesriikides ja vajadusel esitama leebuse kohaldamise taotluse teistele liikmesriikidele. Vastasel juhul saab isik küll immuunsuse Eestis, kuid muutub kaitsetuks muude liikmesriikide õiguskaitseorganite ees. Vähetähtis pole ka see, kellele taotlus isikuliselt laienema hakkab. On oluline erinevus, kas immuunsuse saab mõni juriidilise isiku juhtorgani liige või töötaja üksinda või terve juriidiline isik koos kõikide tema heaks tegutsevate füüsiliste isikutega.



Eesti konkurentsijärelevalves on algamas uus ajajärk. Kui 2008. aastal alustati kartellikahtlusel kriminaalmenetlust kuuel korral, siis 2009. aasta võib tuua kaasa kriminaalmenetluste olulise kasvu. Ja kes teab, võib-olla saavad lähiaastatel vastused ka ajakirjanduse spekulatsioonid väidetavate kartellide kohta teatud majandussektorites.