Tarmo Pikner: rohepöörde aja- ja jalajälg

Tarmo Pikner Foto: Erakogu

Kahanemine ei peaks rohepöörde kontekstis olema vastand heale elule, vaid võimalus luua kvaliteetset keskkonda, kirjutab Tallinna Ülikooli vanemteadur Tarmo Pikner.

Inimtegevuse ökoloogiline jalajälg eksisteerib koos ajajäljega. See tähendab, et inimeste ja organisatsioonide igapäevased toimetused ning tarbimisharjumused on mõjutatud tulevikuvaatest. Oluline on avatus ja tunnetatud vajadus muutumiseks. Tulevik ei peaks olema pelgalt praeguste suundumuste projektsioon ning minevikul võib olla aktiivne roll praeguste kriiside ja kliimamuutustega kohanemisel. Progressiusul ja kitsal majanduskasvul põhinev tulevik võimaldab jätkata samade tehnoloogiatega, püüdes veelgi kiirust ja efektiivsust lisada. Erinev perspektiiv tekib siis, kui tulevikku vaadatakse läbi tõdemuste ja eesmärkide, mis hindavad praegust infrastruktuuri, kasvumudeleid ja tarbimisharjumisi kriitiliselt.

Kaks mõtet

• Rohepöörde küsimuses räägitakse enamasti kitsalt kliimast, kuid arvestada tuleb ka kultuuriliste, sotsiaalsete ja ruumiliste muutustega.
• Suurte ruumi ja keskkonda muutvate projektide – näiteks tuumajaama – puhul on ülimalt oluline saavutada ühiskondlik kokkulepe selle kohta, millest ollakse valmis loobuma ja milliseid riske võtma rohelisema tuleviku nimel.