Peeter Langovitsi tagasivaade: Maarjamaa Rist Soome kindralile

Peeter Langovits
, fotograaf
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Veebruari alguses 20 aastat tagasi avalikustati tavakohane nimekiri inimestest, kellele vabariigi president andis riikliku teenetemärgi. Ikka neile, kes oma tegevusega olid kindlustanud Eesti Vabariigi õiguslikku järjepidevust.

Lennart Meri nimekiri, milles oli 263 teenekat inimest, algas nelja Maarjamaa Risti kõrgeima klassi ordeni saajaga: Briti-Eesti parlamendigrupi sekretär krahv Carlisle, Prantsusmaa endine välisminister Roland Dumas, Soome erukindral Adolf Ehrnrooth ja AEF asutaja George Soros. Meenutaksin kohtumist legendaarse erujalaväekindraliga, kes oma sõjamehetee ja isamaa-armastusega on olnud läbi aegade soomlastele tõeliseks kaitsetahte sümboliks.

21. veebruaril 1998 korraldas Soome Sõjaveteranide Eesti Ühendus vabariigi 80. aastapäevale pühendatud piduliku aktuse Sakala keskuses. Tallinna saabus sel päeval lühivisiidile erujalaväekindral Adolf Ehrnrooth koos abikaasa krahvinna Karin-Birgitte Ehrnroothiga. Nende osalemine president Lennart Meri, kaitseväe juhataja Johannes Kerdi ja riigikogu aseesimehe Tunne Kelamiga tegi selle sündmuse Sakala keskuses eriliseks.

Autasustades 93-aastast Adolf Ehrnroothi Maarjamaa Risti I klassi ordeniga, ütles president: «Teie 16 ordenile lisan veel ühe – Maarjamaa Risti. See on tänu selle eest, mida olete Eestile andnud ja annate ikka veel.» Ehrnrooth, kelle suguvõsa juured viivad Narva, oli tema vastu üles näidatud austusest südamepõhjani liigutatud. Oma vastukõnes ta rõhutas, et on alati püüdnud Eesti ja Soome vahel luua vendluse tunnet. Hinge läksid vapra sõjamehe sõnad: «Eesti on hea maa, see on eestlastele parim ja on kaitsmist väärt! ... Teile ja meile on tähtsaim iseseisvus, vabadus ja enesemääramisõiguse kaitsmine. Ja seda ei saa kaitsta mitte relva, vaid rahva hingega.»

Adolf Ehrnrooth osales Soome Talvesõjas ja Jätkusõjas. Jätkusõja alguses sai ta raskelt haavata, kuid pärast paranemist läks tagasi rindele. Tema juhitud jalaväerügement JR7 peatas 1944. aastal rasketes lahingutes lõplikult Punaarmee edasitungi Karjalas. Kangelasena pälvis ta sõjameestele hinnatuima tunnustuse – temast sai Mannerheimi Risti kavaler. (Mannerheimi Risti rüütel nr 162.) Ehrnrooth läks erru 1965. aastal ning pühendus seejärel veterani- ja maakaitsetööle.

Jätkusõjas Karjala kannasel Eesti rügemendiga kõrvuti sõdinud Ehrnrooth tänas kõiki soomepoisse ja meenutas, et Eesti ja Soome on ajaloos teineteist palju toetanud. Vabadussõjas aitas üle 2000 vabatahtliku Soome sõduri Eestil iseseisvust võita. Teises maailmasõjas võitlesid paljud Soome põgenenud eestlased põhjanaabrite sõjaväes Punaarmee vastu, aidates omakorda Soomel iseseisvust säilitada.

Aktusel Sakala keskuses autasustas kaitseminister Andrus Öövel teenetemärgiga ka 16 soomepoissi ja 12 Soome kodanikku.

Enne Sakala keskust viibisid kõrged külalised ka kõigi vabadusvõitlejate mälestuseks korraldatud jumalateenistusel Kaarli kirikus. Peale pidulikku aktust Sakala keskuses toimus Adolf Ehrnroothi auks vastuvõtt Viru hotellis, millel osalesid ka suursaadik Pekka Oinonen abikaasa Irmeliga ning kaitseväe juhataja Johannes Kert. Soomes hinnatud sõjaveteranide eestkõnelejana ja pühendunud isamaalasena kuulus erukindral soomlaste silmis populaarseimate inimeste hulka. Ta elas 99-aastaseks ja on maetud Hietaniemi kalmistule Helsingis.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles