Õpetajate Lehes sel reedel: uus keele arengukava kütab kirgi

Õpetajate Leht 9.02.2018. Foto: Õpetajate Leht

Õpetajate Lehes 9. veebruaril: 

Turvaline internet algab sinust endast

Turvalise interneti päeval peetud konverentsil märgiti, et kui koolid kasutavad digivahendeid ebapiisavalt, nagu nad värske Küberpähkli uuringu andmetel teevadki, siis võib see kahjustada noorte hakkamasaamist edasises elus. Tutvustatakse nii Küberpähkli uuringut kui ka kampaaniat «Nutitund igasse kooli!».

Uus keele arengukava kütab kirgi

Eesti keelevaldkonna arengukava järgmiseks kümnendiks on küll valmis, aga seda on tabanud tugev kriitika. Keeleteadlased on teinud kogunisti ettepaneku praegust kava pikendada ja alustada tööga otsast peale. Asjaosalised selgitavad oma seisukohti. 

Mitte kas, vaid kuidas pakkuda omanäolist koolivõrku

«Oluline on aga meeles hoida, et mida suurem on erakoolide riiklik rahastus, seda väiksem on sotsiaalne kihistumine era- ja munitsipaalkoolide vahel,» kirjutab riigikogu liige Liina Kersna. «Ja samal ajal on tagatud koolivõrgu mitmekesisus, et iga lapsevanem leiaks oma lapsele kõige paremini sobiva kooli.»

Müüdipõhine nüüdisaegne õpikäsitus

TLÜ kultuuri- ja neuropsühholoogia professor Aaro Toomela märgib, et nüüdisaegsele õpikäsitusele üle minnes toetutakse koolides peamiselt kuskil nähtule ja kelleltki kuuldule, mitte tugeva teoreetilise põhjaga koolitustele ja õppematerjalidele. Pikemalt peatub ta rühmapõhisel õppel, tasemerühmadel ja kujundaval hindamisel.

Teistmoodi ajalooõpetus Taanis

Anu Viltrop Eesti sõjamuuseumist kirjutab, et Taani koolis õpitakse oma riigi demokraatia ajalugu, eksamil hindab õpilast teise kooli ajalooõpetaja, õpetus lähtub õpiväljunditest ja ainekavad on ekstreemselt vabad.

Vene keele õpetajad lihvivad oma ainet väljaspool poliitikat

Vene keele õpetamine Eesti koolihariduses on olnud tähelepanu all alates ajast, mil mõni poliitik seda keelt vihjamisi okupatsioonikeeleks nimetas. See õpetus toimib meil aga päevast päeva täiesti poliitikaväliselt ja ülemöödunud sajandi alguse kuulsatest kirjandustegelastest kõneldakse ikka nõnda nagu «kuldsetel puškinlikel sügistel» veerand sajandit tagasi. Olukorda kirjeldab kirjanik ja tõlkija Aarne Ruben.

Vene keele õpetaja: «Probleemid teevad valu»

Vene keele ja kirjanduse õpetajate liidu esinaine ja Tallinna Õismäe vene lütseumi õpetaja Jelena Moissejeva leiab, et vene gümnaasiumis pole enam piisavalt vene kirjanduse tunde. Tema hinnangul on venelased Eestis praegu üldse omaette fenomen – kusagil venelaste ja eestlaste vahel.

Rõbka ühendab vene kogukonda Eestiga

«Kui keegi tunneb süvitsi oma kultuuri, siis mida täpsem on see tunnetuslik identiteet, seda lihtsam on tal omaks võtta mistahes muud kultuuri, seda intelligentsem ja kergemini kohanev on ta mistahes keskkonnas. Ta mõistab selle maa kultuuri hinnata ja teadvustada,» leiab Kesklinna vene gümnaasiumi ning Tallinna juudi kooli ühiskonnaõpetuse ja ajalooõpetaja Dmitri Rõbakov.

Ameerika lätlane kirjutab kadunud eesti hõimule aabitsat

Ameerikas elav läti päritolu filoloog Uldis Balodis, kes uurib kaduvaid ja kadunud keeli, on saanud kaante vahele Lätis elanud lutsi eesti hõimu sõnaraamatu. Kahjuks pole ühtegi lutsi keele oskajat enam elavate kirjas, lutside järeltulijate järeltulijad mõistavad ehk üksikuid sõnu, mõni oskab veel lutsi keeli teretada.

Õpetamist peab õppima

Tartus toimus 23.−25. jaanuarini rahvusvaheline õppejõudude konverents «Õppimist toetav õpetamine ülikoolis». Osales üle 350 õppejõu 14 Eesti kõrgkoolist ja 27 välisülikoolist, kuulata sai 86 ettekannet nii Eesti kui ka välismaa lektoritelt. Õpetajate Lehele jagavad muljeid nii osalejad kui ka korraldaja.

Õuelastehoius avaneb iga päev uus vaade

Peedul ja Tartus tegutsev õuelastehoid on nelja tegutsemisaastaga liikunud kuldse kesktee suunas ning tegevusi jaotatakse õue ja toa vahel. Ikka vastavalt looduse märkidele ja laste vajadustele.

Ja tahadki koolis käia

Kuressaare gümnaasium on mammutkool, kus omandab haridust üle tuhande lapse. Lasterikka kooli tugikeskuses Amare tegutsevad lastega mitmed tugispetsialistid. Toetust ja nõu saavad ka lapsevanemad ja õpetajad.

Targad tooted veavad Eesti hariduse tippu

Archimedesesse tasub pöörduda ka ettevõtjail, kes soovivad teha arenguhüpet, kasutades selleks teadlaste abi. «Ettevõtjad peaksid tundma oma valdkonna professoreid ja ülikoolid aitama kaasa partnerluse toimimisele,» arvab SA Archimedese vastne juhatuse liige Hanno Tomberg ja ergutab väikeettevõtteid kaasama teadlasi tootearendusse.

Ballett on palju enamat kui hoogsad jalatõsted ja piruetid

Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilastel on vedanud: kooli eesotsas on teatri kauaaegne priimabaleriin Elena Poznjak-Kõlar, kes tuli Vanemuisesse 18-aastaselt ja tantsis siin 39 aastat peamiselt peaosi. Viimased 24 aastat on tema südameasjaks olnud balletikool.

Häälemurdega poisid hakkasid heliloojaks

TLÜ magistrant Aet Mikli korraldas koos muusikaõpetaja Piret Puustaga Tabasalu gümnaasiumis pedagoogilise eksperimendi, mille käigus kirjutasid häälemurdega poisid laulmise asemel muusikat ja mängisid nutibändis.