Arvestades, et 2016. aasta lõpuks olid piiripoed Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liidu hinnangul müünud kaks miljonit liitrit kanget alkoholi ja riigieelarve sellest kaotanud vähemalt 17 miljonit eurot pelgalt aktsiisi näol, on praeguse rahandusministri ja valitsuse süüdistamine võrdlemisi kummaline.
Kange alkoholi aktsiis oli ohtlikult kõrge juba 2014. aastal. Toonase valitsuse otsus kõikide alkohoolsete jookide aktsiisi ühe protsendimäära (olenevalt aastast 10 või 15 protsenti) võrra tõsta tähendas aga seda, et reaalses rahas kallines kange alkohol tunduvalt rohkem kui õlu, sest kange alkoholi aktsiisibaas oli kõrgem. Sellises taktis jätkates kerkiks vahe veelgi.
Ainuüksi väiksemast aktsiisist tulenev hinnavahe soodustab aga selgelt lahja alkoholi tarbimist. Reformierakond kirjutab eelnõu seletuskirjas, et valitsuse mullune otsus tõsta lahja alkoholi aktsiisi tähendavat kange alkoholi kättesaadavamaks muutumist. See väide mõistagi moonutab tõde. Kangele alkoholile kehtivad täpselt samasugused müügipiirangud, hetkel isegi karmimad reklaamipiirangud kui õllele, ning viimase võrdsem maksustamine ei tähenda kuidagi, et kange alkohol oleks lettidel äkitselt soodsamaks muutunud. Kindlasti mitte.
Kui naaseksime Reformierakonna esialgse plaani juurde, väidaksime sellega, et õlles sisalduv alkohol on lausa üle 2,5 korra vähem ohtlik ja seda peaks maksustama palju vähem. Kui praegu tuleb õlle puhul ühe mahuprotsendi pealt saja liitri kohta tasuda aktsiisi 15,52 eurot, siis näiteks viinas sisalduva sama koguse puhta alkoholi pealt 23,89 eurot ehk 1,5 korda rohkem. Seega maksustatakse täna ja ka pärast järgmist aktsiisitõusu kanget alkoholi rohkem.