Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Andrei Kuzitškin: Savisaare nimekiri polariseeris Eesti venekeelse ajakirjanduse

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Andrei Kuzitškin | FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees

Edgar Savisaare nimekirja teema põhjustas varem päris ühtselt Keskerakonda ja nende poliitikat Tallinnas toetanud Eesti venekeelse ajakirjanduse polariseerumise, kirjutab arvamusportaali kolumnist Andrei Kuzitškin.

Eestlased paraku peaaegu ei loe kohalikku venekeelset ajakirjandust, ei vaata venekeelseid telesaateid ega kuula venekeelseid raadiokanaleid.

Sama kahju on tõdeda, et Eesti venekeelne kogukond on sama ükskõikne sellise trükisõna, raadio ja televisiooni suhtes, mis kõneleb aktuaalsetest sündmustest riigi- ehk eesti keeles.

Niisuguse lünga kõrvaldamiseks tahan pakkuda lühikest analüüsi septembrikuise Eesti venekeelse ajakirjanduse kohta. Loodan väga, et kunagi saavad ka Postimehe venekeelse portaali lugejad lugeda eestikeelse ajakirjanduse kokkuvõtet vene keeles.

Niisiis, septembris osutas meie maa venekeelne ajakirjandus suurt tähelepanu Eesti majanduse olukorrale, Valgevene-Venemaa sõjalisele õppusele Zapad-2017, võikriisile, Eesti poliitikute algatusele piirata «mittekodanike» valimisõigust, ID-kaardi turbeprobleemile ja Euroopa Liidu juhtide tippkohtumisele Tallinnas.

Võiriiul Männimäe Selveris / Elmo Riig / Sakala

Loomulikult jäi infomaterjalide ja analüütiliste artiklite tulvas tooni andma eesseisvate kohalike omavalitsuste valimise teema.

Üldiselt olid kommenteeritavad teemad vene- ja eestikeelses ajakirjanduses igati võrreldavad. Võib-olla mõnevõrra erinesid ainult rõhuasetused materjali esitamises ja hinnangud.

Ent ühes asjas ilmnes kardinaalne erinevus: nimelt nende sündmuste valgustamisel, mis olid seotud Edgar Savisaare valimisliidu tekkimise ning selle ja Tegusa Tallinna alliansi loomisega.

Eestikeelne ajakirjandus jälgis seda lugu vaoshoitult: kirjutati küll üsna palju, aga erilise erutuseta ning hinnangud uuele poliitilisele reaalsusele varieerusid neutraalsest kergelt negatiivseni.

Ent venekeelses ajakirjanduses tekitas Keskerakonna sisulise lõhenemise lugu erilist elevust ja tormilist arutelu. See on ju õigupoolest mõistetav: kõik teavad, et Eesti venekeelne elanikkond moodustab Keskerakonna peamise valijaskonna, mistõttu igasuguseid muutusi erakonna poliitilistes struktuurides võtab avalikkus vastu tohutu ja samal ajal valuliku huviga.

Lasnamäe kanalis üles riputatud Edgar Savisaare nimekirja kandidaatide valimisreklaamid on kujundatud Keskerakonnale omaselt rohelist värvi. / Eero Vabamägi / Postimees

Savisaare nimekirja teema, võib otse öelda, põhjustas varem päris ühtselt Keskerakonda ja nende poliitikat Tallinnas toetanud venekeelse ajakirjanduse polariseerumise. Kui kerkis küsimus, kas olla Savisaare poolt või vastu, võis kindlalt eristada korporatiivset ajakirjandust, mis kajastas Keskerakonnaga vahetult mitteseotud meediagruppide huve, ja serviilset ajakirjandust, mis teenib vahetult Keskerakonna huve.

Igale oma

Tasakaaluka ja neutraalse positsiooni kõigi Savisaare nimega seotud poliitiliste tõmbluste kajastamisel võttis rahvusringhääling.

Venekeelne «Aktuaalne kaamera» väljendas kõikvõimalikke arvamusi ja seisukohti, eri poliitiliste jõudude positsioone, pakkus rohkelt kvaliteetset analüüsi. Sõna said nii Savisaar ise ja tema toetajad kui ka Keskerakonna kunagise liidri poliitilised vastased.

Huvitavale positsioonile asus Raadio 4 venekeelne toimetus, milles mõningate saadete formaadi tõttu said sõna mitmesugused poliitikud, kel oli võimalik soleerida, ilma vastastega diskussiooni astumata. Lisaks lastakse otse-eetrisse kuulajate telefonikõnesid, mida kuidagi ei redigeerita, mis kõlavad täies eheduses. Seepärast võib seda materjali pidada analüüsimiseks lausa ideaalseks.

Vaatame siis, milliste kommenraaridega austasid kuulajad Savisaart. Reformierakonna parlamendisaadik Igor Gräzin ütles 5. oktoobril saates «Особый взгляд» («Eriline vaade» eesti keeles):

«Draama seisneb selles, et Savisaarest on saanud tavaline kohtualune, ja ta tahab seda nüüd muuta. Savisaar esindab vene valijate huve. Aga mida on ta venelaste heaks teinud? Pensioni on tõstnud kõik linnapead ja peaministrid. Pane linnapea tooli kas või ahv – pensioni tõstetakse ikkagi ainult seaduse järgi.»

Kuulajad ei olnud Gräziniga nõus ja andsid Savisaarele järgmise hinnangu: «Täna on Savisaar haavatud lõvi, keda ahistavad poliitilised hüäänid.»

Osa raadiokuulajaist nimetas aga Savisaart Tarass Bulbaks – too teatavasti on kirjanduslik kangelane, kes tappis oma poja. Mõned tundsid talle kaasa ja avaldasid toetust, mõned eriti emotsionaalsed kuulajad aga nuuksusid otse eetris ja nõudsid suurmehe vaenamise lõpetamist.

Edgar Savisaar oma kohtuprotsessi ainetel korraldatud pressikonverentsil / Erik Prozes / Postimees

Raevukalt asus Savisaare kaitsele 26. septembril saates «Особый взгляд» publitsist Dmitri Klenski. Ta teatas, et «keskerakondlased reetsid Savisaare ja venelased. Ratas sai Savisaare reetmise eest peaministri koha ja nüüd vannub ustavust Ameerikale ja NATO-le ning on valmis paigutama Eestisse Ameerika raketid, mis ei ole sihitud mitte Soome ega Läti, vaid Venemaa peale. Mul on küsimus vene keskerakondlastele: kui te kandideerite Ratase nimekirjas, kas toetate siis Ameerika rakettide sihtimist Venemaa peale? Kas toetate, et teie lapsed hakkavad tapma vene sugulasi, kui algab sõda Venemaaga? Aga kas teate, et ühest pommist aitab, et hävitada Eesti? Ma ei saa vene keskerakondlastest aru. Riik muudab vene inimesed mäluta inimesteks.»

Ta jätkas: «Venelased kandideerigu Ratase nimekirjas tingimusel, et ta sõlmib Venemaaga mittekallaletungilepingu. Savisaar on alati astunud välja suhete arendamise eest Venemaaga. Ta ei astunud välja liitumise poolt Euroopa Liidu ja NATOga. Kui Keskerakond ei saavuta hääleenamust, on süüdi Ratas, mitte aga Savisaar ja Ivanova. Kes on süüdi, et Savisaarele ei antud esimest kohta Keskerakonna Lasnamäe nimekirjas? Yana Toom juhtis putši ja loobus võitlusest – vaat sellest ei saa valijad aru.»

Ameerika-vastane meeleavaldus Venemaal / Scanpix

Delfi venekeelne portaal andis peaaegu võrdselt ruumi Savisaare poolehoidjate ja vastaste arvamusele. Kusjuures nii ühed kui ka teised kompenseerisid oma retoorikas argumentide puudumise emotsionaalsete hinnangute ja arvamustega.

Näiteks Savisaare Liidu kandidaat Marina Suhnjova süüdistab 29. septembril artiklis «Eesti Keskerakond – partei ilma mõistuse, au ja südametunnistuseta» keskerakondlasi koostöös eriti jubedate isikutega ja kirjutab:

«Seesama siseminister Jüri Pihl, kelle nimi on vene inimeste mällu igaveseks sööbinud seoses pronksiöö sündmustega. [Andrus] Ansipi valitsus, millesse kuulus Jüri Pihl, andis loa korraldada Tallinnas 23.04 kuni 11.05.2007 politseioperatsioon. Vene keelt kõnelevaid inimesi võeti kinni ning peksti tänavatel ja D-terminalis. Kuid kannatanute avaldusi omavoli kohta politsei vastu ei võtnud.»

Marinale vastab kohe samas Keskerakonna kandidaat, Mustamäe linnaosa vanema asetäitja Maksim Volkov: «Lugesin suure hämmeldusega paanilisest hoolitsusest vene valija eest kantud üleskutset Marna Suhnjova sulest, kes ise otsustas neile valimistele minna mitte koos Keskerakonnaga, vaid ühes seltskonnas russofoobi [Jüri] Mõisa, oligarhi [Urmas] Sõõrumaa ja riigikogu hüvitusrekordeid lööva Olga Ivanovaga.»

Jüri Mõis, Olga Ivanova ja Urmas Sõõrumaa Postimaja Reval Cafés valijatega kohtumas / Tairo Lutter / Postimees

Poliitiliste oponentide hoopide vahetamine käib otsekui põhimõtte «ise oled turakas!» järgi.

Postimehe venekeelne portaal väljastas septembris üle 40 kirjatüki Edgar Savisaare kohta, aga neist olid üle poole uudised kohtuprotsessi käigust. Kõik publikatsioonid Keskerakonna lõhe kohta kandsid ühesugust tooni: tabagu katk teid mõlemat!

Linda kivi Savisaare haual

Venekeelne ajakirjandus ja ajakirjanikud, keda seovad Keskerakonnaga perekondlikud ja ideelised sidemed, heitsid septembris Edgar Savisaare pihta raskeid kriitika- ja irooniarahne ning otseseid solvanguid.

Keskerakonna endisele juhile kaevas terve kuu hoolsalt hauda ajaleht Stolitsa, mis teatavasti on Tallinna linnavalitsuse hääletoru. Nagu teada, kandideerib Stolitsa peatoimetaja Aleksandr Tšaplõgin ise Keskerakonna nimekirjas Tallinna linnavolikokku. Nii ühendaski kandidaat kasuliku meeldivaga: kaevas pisut Savisaare hauda ja ühtlasi ülistas oma erakonda (ja seeläbi ka iseennast).

Ajalehe Stolitsa reklaam trammil / Peeter Langovits

Septembris ilmus Stolitsas Savisaare kohta 42 ajakirjanduslikku ühikut, millest seitse käsitlesid kohtuprotsessi, ülejäänud olid aga poliitikakommentaarid. Nende pealkirjad mitte lihtsalt ei räägi, vaid lausa kisendavad iseenda eest: «Sõõrumaa ja Savisaare valimisliidus kandideerib pedofiiliaskandaalides kahtlustatud muusik», «Yana Toom: Savisaare nimekirja inimesed tegelevad puhta valijate petmisega», «Kohalikud valimised: Savisaare Liit kaotas Maardus veel kolm kandidaati», «Savisaare Valimisliidu ja Tegusa Tallinna hüljanud kandidaadid: Keskerakonna häältega tahetakse võimule tuua kommersante», «Vadim Belobrovtsev: olukord, et Lasnamäel kandideerib inimene, kes taotleb Narva linnapea kohta, on absurdne ja naeruväärne».

Häid sõnu Keskerakonna asutaja aadressil Stolitsal, mis omal ajal kippus lausa lämbuma Savisaare ülistamise kätte, nüüd enam ei jagunud. Kui mitte arvestada politoloog Peeter Taime arvamust, et «valijad andestavad Savisaarele kõik». Aga vaat Tšaplõgin küll midagi ei andestanud.

Samasugusele mitteandestamise positsioonile asus Pervõi Baltiiski Kanali saate «Наша столица» («Meie pealinn» eesti keeles) meeskond, kes teatavasti valmistab saadet koostöös Tallinna linnavalitsusega.

Näiteks 3. septembril rääkisid rubriigis «Химия недели» («Nädala keemia») ajakirjanikud Edgar Savisaare valimisliidu ja Tegusa Tallinna ühinemisest. Lõigu kommentaarides kasutati järgmisi väljendeid: «kohutav», «küsimusi on rohkem kui vastuseid». Meenutati Savisaare varasemaid konflikte Sõõrumaaga, vihjati Savisaare rahahuvidele ja Sõõrumaa tegutsemisele Reformierakonna huvides. Põhja-Tallinna linnaosa vanem, keskerakondlane Raimond Kaljulaid, nimetas Savisaare-Sõõrumaa liitu kuuluvaid inimesi «kahtlasteks».

10. septembri saates anti teada mõne kandidaadi lahkumisest Savisaare valimisliidust. Üks neist, Andres-Marius Rosenblatt, andis saates intervjuu ja ütles, et tema lahkumise põhjuseks sai keeldumine astuda Savisaare Liidu asemel Ivanova liitu. Taas ei jagunud ajakirjanikel Savisaare kohta mitte ühtegi head sõna.

PBK võttegrupi autod telekanali stuudio maja ees Tallinnas Pärna tänav 3. / Andres Haabu

Telesaade «Русский вопрос» («Vene küsimus»), mida samuti näitab PBK, ja selle juht Aleksandr Zuckerman on iga saatega aina tugevamalt kritiseerinud Savisaart. Näiteks 8. septembril teatas saatekülaline Hanon Barabaner otsesõnu: «Savisaare grupp ja Tegus Tallinn – see on loomuvastane liit, sest Edgar Savisaar on alati astunud välja venelaste ja eestlaste võrdsete õiguste ja tihedate sidemete eest Venemaaga. Nüüd aga astub selle liidu liige Jüri Mõis sidemete vastu Venemaaga. Savisaarele on lihtsalt raha vaja.»

Savisaare toetuseks ei astunud septembris välja mitte ükski saate «Русский вопрос» osaline. Zuckerman ise süüdistas Savisaart selles, et too ähvardab Toomi kodakondsusest ilmajätmisega.

Põhiliseks Savisaare pilajaks kujunes aga ajakirjanik Vitali Belobrovtsev, kes pärast seda, kui suvepuhkuse järel jõudis PBK ekraanile taas saade «За кадром» («Kaadri taga» eesti keeles), üritab «ärapöörajat» salvata irooniamürgiga ja läbistada musta huumori nooltega. Nii tsiteeris ajakirjanik Belobrovtsev näiteks kuuldusi, et «tõeline Savisaar on juba surnud ja tema asemel tegutseb teisik».

Edgar Savisaar ja Olga Ivanova Postimehe stuudios. / Erik Prozes / Postimees

Veel toodi ära Jüri Vipsi sõnad, kes nimetas Savisaare ja Sõõrumaa liitu poliitiliseks prostitutsiooniks. Samuti anti saates teada, et kurjad keeled kutsuvad seda liitu Tegusaks Savisaareks.

Pikalt ja palju on Belobrovtsev irvitanud Tegusa Tallinna kampaaniaaktsiooni üle jagada tasuta võipakke.

Ajakirjanikku võib mõista: kui tema poeg Vadim sai Keskerakonna käest Kristiine linnaosa vanema ametikoha, siis muutis vanem Belobrovtsev järsult senist erakonda kritiseerivat kurssi ja hakkas ülistama Savisaart.

Aga see on nüüdseks minevik, sest täna seab Savisaar, kes tuli Tallinna linnavolikogu valimisteks välja alternatiivse nimekirjaga, ju otse kahtluse alla Belobrovtsevite perekonna heaolu.

Kui Keskerakond peaks valimistel lüüa saama, võib tema poeg kaotada oma ameti. Isa, muide, võib sama hooga kaotada töökoha PBKs, mida teiste seas rahastavad Tallinna keskerakondlased linnaeelarvest.

Usun, et just need, mitte niivõrd ideelised motiivid juhivadki peamisi Savisaare kriitikuid, kelle meelest too üritab nüüd ära võtta imemagusat maiust kõigi nende käest, kes aplalt imevad klaaskommina sädelevat Tallinna miljonitesse ulatuvat eelarvet.

Ah kui õigel seisukohal oli vanake Lenin, kes soovitas kõigis konfliktides otsida majanduslikke huve! Kui palju aastaid on merre voolanud, aga leninlike põhimõtete järgijad annavad endiselt tooni Eesti infopoliitika paikapanemisel.

Nii ma arvan ja teisiti ma ei saa.

Vene keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane


Andrei Kuzitškin on endine Venemaa riigiametnik, kellele on Eestis antud poliitiline varjupaik. Ta töötas kümme aastat Tomski oblasti valitsuses kommunikatsioonijuhina ning hiljem kuus aastat kultuuriameti juhatajana. Tal on magistrikraad bioloogias ja rahvusvahelistes suhetes. Praegu töötab ta vene keele õpetajana.

Tagasi üles