Ivo Pilving: põhiõiguste kaitset tuleb alustada õigest otsast

Ivo Pilving Foto: www.juridicainternational.eu

Kardan, et just seaduste otsevaidlustamine ahvatleks kohut tungima seadusandja põllule ning tekitaks üha suurema kiusatuse kohus politiseerida, kirjutab riigikohtu halduskolleegiumi esimees, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna dotsent Ivo Pilving.

Selleks et «isepäine kohus» tasalülitada, võib soovitada vähemalt kaht abinõu. Esiteks, vahetada sõnakuulmatud kohtunikud välja puudlite vastu. Teiseks, ujutada kohus üle asendustegevusega, mis ei lase tal kaitsta inimesi, ettevõtjaid ega vabakonda riigivõimu kuritarvituste ja korruptsiooni eest. Esimese variandi kasutamiseks tuleks kohtunike nimetamine muuta poliitiliseks. Kohtunike «demokraatlikke» valimisi praktiseeris Nõukogude Liit. Teine võimalus on kavalam. Saab teha näo, et igaüks on kohtusse teretulnud, kuid saabuv kaebuste tsunami halvab kohtud.

Riigikohus avaldas eelmise nädala kolmapäeval arvamust justiitsministri ettepaneku kohta tagada igaühele otsetee riigikohtusse, vaidlustamaks parlamendis vastuvõetud seadusi ning kesk- ja kohaliku omavalitsuse määrusi. Riigikohtunike enamus ei toetanud otsekaebuste esitamise õiguse sätestamist kavatsuses esitatud kujul, kuigi kavatsus sisaldas klauslit «ainult juhul kui õiguste kaitseks pole muud võimalust». Minu arvates on asi selles, et õiguste kaitseks on alati muid võimalusi. Kui otsekaebus seadustada, peaks riigikohus hakkama igal aastal tagastama sadu kaebusi, mis tegelikult kuuluvad arutamisele mujal. See oleks aeganõudev asendustegevus ja heausklike õiguseotsijate narrimine. Kuna vaevalt kavatseb keegi riigikohtu eelarvet hüppeliselt suurendada, pärsitaks kohtu tegelike ülesannete täitmist. Elu on näidanud, et ka üksainus hakkaja vang suudab ööpäevas kirjutada kohtule mitukümmend kaebust.