FOTO: ÕL

Õpetajate Leht 9.12.2016:

PISA 2015: Eesti põhikool on Euroopa parim

Mis on Eesti PISA-edu saladus? Sellele küsimusele otsivad vastust HTM-i üld- ja kutsehariduse asekantsler Mart Laidmets, HTM-i välishindamise osakonna nõunik Maie Kitsing, TÜ haridusteaduste instituudi professor Margus Pedaste ja Innove peaspetsialist (PISA) Gunda Tire. Ühtlasi arutavad nad, millele tuleks Eesti põhikoolis edaspidi rõhku panna.

Suursaadik väisas Descartesi kooli

Prantsuse suursaadik Eestis Claudia Delmas-Scherer andis 1. detsembril Tartu Descartesi koolis õpilastele üle rahvusvahelise prantsuse keele eksami DELF tunnistused.

Murrame klassiruumi piire

Üha enam hoogustuvate haridusuuenduslike otsingute käigus leitakse tavapärasele klassitoale lisaks teisigi õppimise kohti. Kus on meie koolide õppimisruumid? Õpetajate Leht kogus noppeid koolidest ja «Huvitava kooli» konverentsilt.

Koolimaja tervitagu õpilast juba uksel

Eesti koolimajad on moraalselt vananenud ega toeta uue õpikäsituse kasutuselevõttu. Samas on ka rõõmustavaid erandeid. Koolid ja arhitektid peaksid tegema rohkem koostööd. Need on peamised pidepunktid Tiia Kõnnussaare intervjuust arhitekt Kadri Klementiga, kes töötab arhitektuuribüroos b210 ja õpetajana arhitektuurikoolis.

Talv raamatuga

Soovitusi talviseks lugemiseks ja jõuluüllatuse tegemiseks.

Päikseline Nizza: ootusärev taaskohtumine

Bibliograaf Külli Kaunissaar kirjutab, et külmavõitu Eesti talves tahaks meenutada midagi sooja ja ilusat. Selleks võttis ta lugeda Riina Kanguri raamatu «Minu Nizza: paradiis käeulatuses». Raamatu stiil on ladus ja tekst jookseb hästi, jutt kohati mõnusalt irooniline ja ootusrikkalt põnevgi.

Noored astuvad ise kiusamise vastu välja

Kuni õpilased ise ei hakka koolikiusamise vastu võitlema, seni pole suuremat edu loota, kinnitab tugiõpilasühingu TORE asutajaliige ja pikaaegne juhatuse esimees Ülo Vihma. Ta toob rohkesti näiteid selle kohta, kuidas on teistes Euroopa maades õpilasi kiusamisvastasesse tegevusse kaasatud.

Osa koolidirektoreid ei hooli õpilaste ja õpetajate turvalisusest

Meie koolide kodukorrad on sõnastatud väga üldsõnaliselt, kutsudes õpilasi üles üksteisesse lugupidavalt suhtuma. Kui peaks juhtuma midagi tõsist, ei saa kodukorda kasutada tõhusa tegutsemisjuhenditena. Sealt ei selgu isegi, kelle poole peaks laps probleemi korral pöörduma, kirjutab TÜ haridusteaduste instituudi lektor Jüri Ginter.

Logopeedilt õpetajale: mida peaks teadma laste jutustamisoskuse arendamisest?

«Viimasel ajal kurdavad nii õpetajad kui ka lapsevanemad, et laste suhtlemis-, sh jutustamisoskus maksab lõivu virtuaalmaailmale. Isegi põhikooli- ja gümnaasiumiõpilased ei oska arutleda ega oma mõtteid argumenteeritult ja loogiliselt väljendada,» kirjutavad Tartu ülikooli logopeedia õppejõud Merit Hallap ja Marika Padrik.

Käes on heade tegude aeg

Rohkem kui ühelgi teisel ajal aastas mõeldakse heategevusele jõulude eel. Rae vallas Peetri külas asuv Aruheina lasteaed korraldas koostöös Tallinna toidupangaga toidukogumispäevad. Raplamaal asuva Kaiu Triinutare lasteaia lapsed peavad pühadeajal meeles oma alevi eakaid hooldekodu elanikke.

Paikkondlik identiteet ei sünni iseenesest

«Kuivõrd teadvustame endale tänapäeval oma paikkondlikku identiteeti ja kuuluvust? Kelle ülesanne on juhatada noori oma eripärase ja ainulaadse pärimuse juurde? Perekonna, kooli, kogukonna või nende kõigi?» küsib Eesti folkloorinõukogu arendus- ja koolitusjuht Ene Lukka-Jegikjan.

«Kas kehalise kasvatuse tunnis peab jooksma?»

Eesti koolispordi liidu poolt aasta spordisõbralikemaks õpetajaks valitud Davis Kostõgov teab juhtumeid, kus laps imestab, kas ta tõesti peab kehalise kasvatuse tunnis jooksma hakkama. «Juhendan ka treeninguid. Esimesed trennid on lõbusad, aga kui algab töö, tuleb mängu rutiinitaluvus, ning mida aeg edasi, seda väiksem see lastel on. Kui peab midagi tegema, et õppida ja paremaks saada, siis on see tüütu ja igav,» räägib õpetaja.

Rootsi (Sverige) vapi lugu

Heraldik ja ajaloolane Tiit Saare kirjutab, et Uppsala viimase katoliku peapiiskopi Olaus Magnuse koostatud Põhjala kaardil (Carta Marina, 1539) on Östergötlandi kohale joonistatud lõviga vapp kirjaga GOTHIA. Kolme krooniga kilp kirjaga SVECIA asub Kesk-Rootsi kohal. Hiljem tunti Göta lõviga vappi vana vapina, kolme krooniga vappi nimetati uueks vapiks.