FOTO: Õpetajate Leht

Kooli tulevad võõras keeles kõnelevad lapsed

Kui varem on Eestisse saabunud pagulased paigutatud suurematesse asulatesse, siis nüüd on abivajajad saanud kodu ka väiksemasse kohta. Mida toob esimene pagulaspere kaasa omavalitsusele, mida koolile, mida kogukonnale?

Hinged ei ole riigi omad

«Surudes Soomes elavatele Eesti emigrantidele peale eestlaseks olemist ja jäämist, ei erine me riiklik käitumine sugugi Venemaa omast Eestis, mida me ju hirmsasti taunime,» arvab Kaarel Tarand.

Laurentsiuse, tirbi ja kuremarja abil õpirõõmu avastamas 

Kui vanem toob lapse 1. klassi, kinnitab ta enamasti, et keegi peres oskab eesti keelt. Teises-kolmandas kooliastmes ilmneb, et niinimetatud abilise oskused piirduvad viisakusväljendite ja vahel ka lihtlausetest arusaamisega.

Kui õnnetus hüüab tulles

Kevadise matemaatika 6. klassi e-tasemetöö tulemused tuleb tühistada, sest EIS-i testimise keskkond on elektrooniliste testide tegemiseks kõlbmatu, kirjutab Loo kooli matemaatikaõpetaja Allar Veelmaa. Ta lisab, et e-tasemetööl oleks mõte juhul, kui ülesannete hulk sellega seoses mitmekesistuks ning tulemused oleksid kohe pärast Saada-nupule vajutamist teada, kuid seda pole. Lisaks on kevadises e-tasemetöös «nähtamatuid vigu», mida ainult tööde parandajad on tähele pannud.

Elulähedased ülesanded tulevad!

Kiviõli koolis koostasid üle Eesti kokku tulnud õpetajad üheskoos elulähedasi ülesandeid, kirjutab Raivo Juurak. Kohal olid Elroni, Glamoxi ja terviseameti esindajad, kes rääkisid õpetajatele, missuguseid Eesti elu probleeme nende firmad lahendavad, kuidas nad seda teevad, missugust statistilist materjali neil on. Kuuldu põhjal asutigi ülesandeid koostama. Näiteks Elroni andmetest lähtudes koostati ülesandeid matemaatika-, füüsika-, loodushoiu, aga ka eesti keele teemal (teatrisse sõidu soodustuse taotlus Elroni juhatusele). Kõrge hinnangu pälvis Belbini meeskonnarollide koolitus, mille õpetajad samuti läbi tegid.

Soome koolis on 20 aastat kõlanud eesti keel

26. augustil tähistati Soomes Latokartano põhikoolis eestikeelse õpetuse 20. sünnipäeva. Eesti-soome kakskeelsega õppega tehti Anne Ribelus-Jokela eestvõttel algust 1996. aastal Roihuvuori algkoolis, 2009. aastast on eesti klasside pesa Latokartanos.

Otsa kooli sümfooniaorkester naasis Prantsusmaalt diplomiga

Otsa kooli sümfooniaorkester esines 1.–13. augustini edukalt Prantsusmaal Charente-Maritime’is toimunud rahvusvahelisel noortekollektiivide festivalil «Eurochestries», kirjutab kooli klassikasuuna arendusjuht Lembi Mets. Eesti noorte esinemised võeti vastu väga hästi. Paljunäinud Pariisi publik seisis püsti ega tahtnud noori lavalt ära lasta. Enim äratasid prantslaste huvi Tubin ja Uusberg.

Millised on laste ja noorukite levinumad psüühikahäired?

«Lapsel võib esineda kärsitust, püsimatust, alanenud või kõrgendatud meeleolu, aga kui ta tuleb iseendaga toime, saab eluga hakkama ning tema enesetunne on hea, saame rääkida eripärast, mitte psüühikahäirest,» rõhutas psühhiaater Madis Parksepp laste ja noorukite psüühikahäireid tutvustades.

Puuetega inimeste õigused on inimõigused ka kõrghariduses

Juristi ja õiguseksperdi Merle Haruoja sõnul pole Eestis terminit, mis vastaks ingliskeelsele Disability Studies’ile. Ta kutsub üles arutlema teemal, kuidas õpetada ja sisustada puudeõpet/uuringuid kõrghariduses nii, et oleksid kaasatud eri osapooled.

Õpetab õpilastele inimeseks olemise kunsti

Ott Maidre tuli Tartu Tamme gümnaasiumi bioloogiaõpetajaks ülikoolilõpetanu kohta tavatult suure kogemuspagasiga – õpingute ajal oli ta töötanud psühhiaatriakliinikus hooldajana, Soomes abiõpetajana, ringijuhina ja vabatahtlikuna skaudilaagris. Igast ametist on Maidre midagi kõrva taha pannud.

Parim lapsehoidja Ele Palumägi töötab Tartu Kullakalli lastehoius

Et lasteaiaõpetajate kõrval ka lapsehoidjaid rohkem esile tõsta ja tunnustada kuulutas lapsehoidjate kutseliit välja konkursi parima lapsehoidja leidmiseks. Parimaks lapsehoidjaks valiti Tartu Kullakalli lastehoiu lapsehoidja Ele Palumägi, keda vanemad iseloomustasid kui pühendunud, südamlikku, siirast, lõpmatult kannatlikku ja päikselist inimest.

Tegelikud tegijad: lõppkokkuvõttes teevad ajalugu ikkagi ajaloolased

Kes tagas okupatsiooniaastatel Eesti kultuurilise iseolemise, küsib Karl Kello. Sellega ei saanud kindlasti mitte hakkama üksi akadeemiline ja kultuurieliit – agraareliidi osa on aga justkui olematuks vaikitud.

Koolibri uudised

Ülevaade uutest õpikutest ja teistest õpetajatele vajalikest raamatutest.