Õpetajate Lehes sel reedel: džunglilugu, huviharidus ja psüühikahäiretega lapsed
5. mai 2016, 12:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praktikantidega on tore
Varem kurtsid ettevõtjad, et kutse- ja kõrgkoolid annavad neile töötajaid, kes peaaegu midagi ei oska. Samal ajal oli kutsekoolidel raske oma õpilastele praktikakohti leida. Nüüd tundub, et ettevõtjate suhtumine praktikasse on muutunud.
Viletsusse määratud
«Ajuti näib, nagu elaksime sõjaolukorras, kus valitsuse ainsaks ülesandeks vägede relvastamise kõrval on võitlus vaenlase propagandaga,» nendib Kaarel Tarand.
Mida uut toob kooliellu sügis?
Mida uut toob sügis kaasa koolidele, õpetajatele ja õpilastele? Seda selgitab HTMi üldharidusosakonna asejuhataja Pille Liblik.
Õppereis Prantsusmaale algab põsemusi kiirkursusega
«Teeme lahedaid projekte, et õpetus ei jääks kuivaks,» ütleb kakskümmend aastat Tartu Descartes’i koolis prantsuse keelt õpetanud Evelin Rand, kellele anti äsja üle Prantsusmaa haridusministri teenetemärgi «Akadeemilised palmioksad» rüütlikraad.
Džunglilugu haaras kaasa kogu koolipere
Tartu Tamme kooli direktoril Vallo Reimaal on viimasel ajal tulnud oma kabinetti jõudmiseks trügida läbi ahvikarja. Koridoris on ta silmitsi seisnud tiigrite ja huntidega. Džunglirahvas on aga Reimaa meele rõõmsaks teinud ja andnud veendumuse ‒ sügisel alanud valmistumine kevadetenduseks «Mowgli» edeneb. 27.‒29. aprillini said neljal etendusel džungliloole kaasa elada ka vanemad, teiste koolide lapsed ja Tammelinna rahvas.
Huviharidusest ja -tegevusest muudatuste tuules
«Kultuuriministeerium algatas huvitegevuse toetamise kontseptsiooni, sest selline lubadus on koalitsioonilepingus. Kuid kas selle tulemusena muutub midagi ka sisuliselt? Ilmselt mitte,» kirjutab vabaerakondlane Kalle Pilt.
Mis on see, mis ärkvel hoiab kooliteatri hinge?
«Küllap on kümneid tunde proovides istuvatel noortel ja juhendajatel uuesti ja uuesti otsast alustades kas või mõnikord tõusnud pähe küsimus «Milleks see kõik?». Arvan, et tean vastust. Selleks, et leida oma tee. Ja mitte ilmtingimata teatritee, vaid oma tee ennekõike inimesena,»kirjutab Rakvere teatri dramaturg Triinu Sikk Rakveres peetud vabariiklikku kooliteatrite festivali analüüsides.
KAASAV HARIDUS
Kaasav koolikultuur ongi koolikultuur
Vihasoo lasteaias-algkoolis on kolm väikeklassi, kus õpib 12 õpilast, kes moodustavad 36 õpilasest kolmandiku, lisaks ühe õpilasega toimetulekuklass. «Kuna koolis jäi lapsi vähemaks, tuli leida oma nišš ja nii hakkasimegi sellist suunda välja arendama,» räägib direktor Marika Astor.
Kaasav haridus kui rööprähklemine
«Kaasava haridusega seotu ei ole piisavalt läbi mõeldud ega võimalda soovitut parimal moel rakendada. Lahendused sõltuvad suurel määral riigi otsustest ja riigil tuleb võtta vastutus,» kirjutab Harjumaa eriõpetuse sektsiooni juhataja Katrin Kirsila.
Erivajadustega laste hariduses tavaloogika ei tööta
«Eesti kooliseaduses seisab kena kirjeldus erivajadustega laste hariduskorralduse kohta, mis aga realiseerub vaid juhtudel, kui kõik kümned või sajad detailid kogemata õigesti kokku jooksevad. Kõige libedamal jääl asuvad haridusjuhtide liigituse järgi «kergemad» erivajadustega lapsed, kelle hariduse peavad korraldama omavalitsused,» kirjutab ajakirjanik Tiina Kangro.
Lapsepõlves kogemata jäänud armastust otsitakse kogu elu
«Mida väiksem laps, seda vähem oskab ta sõnastada, millest tal on puudu. Puudu ongi lähedusest ema ja isaga, kes on suure osa ajast tööl teenimas raha, mille eest osta vidinaid, mille hoolde laps rahateenimise ajaks jätta. Nõiaring ... » kirjutab psühholoog Siiri Rebane.
Psüühikahäiretega lastest ja miljööteraapiast
Kuidas aidata last, kes ei saa iseenda ega kooliskäimisega hakkama? Tartu Herbert Masingu erivajadustega laste koolis kasutatakse praegu ainsana Eestis raske ja püsiva psüühikahäirega laste toetamiseks miljööteraapiat ning kooli juurde on loodud miljööteraapiline ravikodu.
Kaasav haridus ‒ palju mõtteid ja vastamata küsimusi
Kaasava hariduse eelis on kõigi laste võrdne võimalus õppida üksteise sarnasuste ja erinevustega paremini arvestama. Rajaleidja näeb, et kaasava hariduse toimimise ning eri olukordade lahendamise võti on koolide, erialaliitude, kohalike omavalitsuste ja ministeeriumite koostöö, arutlevad SA Innove spetsialistid.
Digitaalse arengu eestvedaja Rootsis – digitšempion professor Jan Gulliksen
TTÜ professor Tauno Otto tutvustab Rootsi digitšempioni ja kuningliku tehnikaülikooli dekaani, inim-masinsuhete professorit Jan Gullikseni. Oma riigi digitaalse arengu saadikut pole ELi riikidest nimetanud veel vaid Eesti.
Minu kodutöö imes endasse must auk!
«Ajakiri Täheke kutsus Eesti koolilapsi üles joonistama ja kirjutama, miks neil kodutöö tegemata jäi. Kokku saabus võistlusele 449 tööd. Ei saa öelda, et ideid vähe oleks,» kirjutab Tähekese peatoimetaja Ilona Martson.
Kõige tähtsam on elamus, pilt on boonus
Loodusfotograaf Remo Savisaar käib looduses pildistamas peaaegu iga päev ja igasuguse ilmaga, eriti meeldib talle jäädvustada loomi ja linde. Iga pildiga seostub lugu. «Elupildi» rubriigis meenutabki ta ühe pildi saamislugu.
Olla üks Valdur Liivi poistest on nagu olla üks Wikmani poistest
«Valdur Liiv oli minu meelest inimene, kes sarnaselt Lennart Meriga suhtles ja ajas asju nendega, kelle silmad olid tema omadega ühel kõrgusel. Mina õppisin Valdur Liivilt, et kui vajad arstiabi, tuleb minna arsti juurde, kui hingeabi, näiteks kirikuõpetaja juurde,» meenutab Hannes Võrno kooliaegset näiteringi juhendajat, keda peab üheks olulisemaks inimeseks oma elus.