Christopher Dembik

FOTO: Erakogu

Prantsusmaast on tihti räägitud kui Euroopa mustast lambast. Nii mõnegi naaberriigiga võrreldes on tema majanduskasv väiksem ning suhtumine kohustustesse kergekäelisem. Siiski pole kogu pilt tumedates toonides. Prantsuse majandus on väga vastupanuvõimeline ja tal on mitmeid tugevusi. Pole sugugi võimatu, et Prantsusmaa üllatab meid järgmistel aastatel, kirjutab Saxo Banki ökonomist Christopher Dembik.

Prantsuse majanduse kasvuennustused 2016. aastaks jäävad 0,8 ja 2 protsendi vahele. Optimistlike ja pessimistlike majandusprognooside küllaltki suur erinevus näitab, kui keeruline on määratleda kurssi, mida Prantsuse majandus võtab aasta enne presidendivalimisi. Meie konservatiivne kasvuprognoos Prantsuse majandusele 2016. aastaks on 1,4 protsenti. Oodata on kõrgemat kasvu kui eelmisel aastal. Peamine takistus, mis hoiab majanduskasvu tagasi, on erasektori vähene usk.

Hollande’i kriitika finantsvaldkonna suunas viimase presidendikampaania ajal ning tema kahe esimese presidendiaasta fiskaalne ebastabiilsus mõjutab jätkuvalt ettevõtjate usaldust. See on paradoksaalne, sest praegune valitsus on kindlasti võtnud kasutusele kõige ambitsioonikamad meetmed, et parandada Prantsuse ettevõtete konkurentsivõimelisust.

Detailsem Prantsuse majanduse analüüs annab põhjust olla tuleviku suhtes optimistlik. Majandus kasvab ulatuses, mis on ligilähedane selle maksimaalsele potentsiaalile. Majandussituatsioon on paranemas, suurem usaldus on tekkimas ning arenguvõimalusi jagub:

  • Ettevõtete tootmistellimuste arvud kasvasid 2015. aastal, see trend peaks jätkuma ka tänavu. Prantsuse tööstusettevõtetel on alanud aastal paremad väljavaated ja rohkem enesekindlust, samas nende tootmisvõimsus on endiselt suurem kui tellimuste arv.
  • Töötuse määr pole langenud, kuid näha on paranemise märke. Prantsuse valitsusel on meetmeid, millega panna töötuse määr langema, seda isegi olukorras, kus tööealisi elanikke tuleb riiki juurde kuni 160 000 inimest. Koolitusprogrammist poolele miljonile tööotsijale, teenuste osutamise vautšeritest ning kohalike valitsusorganisatsioonide poolt subsideerimislepingute kasutamisest võib tõepoolest Prantsusmaal olla abi töötuse vähendamisel.
  • Kodumajapidamised on Prantsuse majanduse traditsiooniline kaitseventiil ja 2016. aastal langustrendi siin märgata pole. Kulutused püsikaupadele on kasvamas. Positiivselt mõjub ka on nafta madalal hind, madala inflatsiooni ja fiskaalne stabiilsus, kuid 2016. aastal on nende mõju väiksem.
  • Kasvuvõimalused. Prantsuse majandus on osutunud väga vastupanuvõimeliseks riskiolukordades, ka terrorismi korral. Võrreldes teiste Euroopa riikidega on Prantsuse majanduse kasvumäär veel küllalt väike ning kriisid aktsiaturgudel mõjutavad majandust.
  • Pankrottide arv on jätkuvalt kõrge ning kõige rohkem puudutab see kuni 20 töötajaga väikeettevõtteid. Väljavaated 2016. aastaks ei ole positiivsed.
  • Ettevõtlussektori investeeringute osas on oodata eelmisel aastal alanud kasvu, kuid investeerimine on vähene ja endiselt allpool finantskriisi eelsele taset. Paradoksaalselt ei ole investeeringute kasvu suurenemisele aidanud kaasa väga madalad kapitalikulud.
  • Kasumimarginaalid on jõudnud 2005–2008. aasta tasemele ehk ligi 32 protsendi juurde. See number on isegi suurem kui sõjajärgsetel buumiaastatel (1945–1975), mil keskmine kasvumäär oli 28 protsenti. Samas ei ole need kasumimarginaalid viinud innovaatiliste investeeringuteni.

Prantsuse majanduse olukord ei ole nii halb kui me tavaliselt mõtleme. Selle vastupanuvõime on muljetavaldav, Prantsusmaa elas globaalse finantskriisi üle ilma erakordsete kahjudeta. Ei ole võimatu, et Prantsuse majanduse kasv meid varsti üllatab.