Õpetajate Leht 28.08.2015.

FOTO: Õpetajate Leht

Õpetajate Leht 28. augustil:

Tudengid hakkavad gümnasistidele valikkursusi õpetama

Raivo Juurak tutvustab TLÜ koolitusprogrammi, mille raames õpivad TLÜ ja ka TTÜ tudengid gümnaasiumi valikainete õpetajateks. Ligi pooled üliõpilastest on üllatuslikult TTÜ-st ja kolmandik noormehed. Programmis on suur rõhk aktiivõppemeetoditel.

Eesti hariduse tunnuslause on...

Raivo Juurak arutleb Eesti uue tunnuslause teemal, pakkudes hariduse tunnuslauseks «Eestisse muusikat õppima!», «Maheharidus Eestist!», «Tere tulemast PISA tippriiki» jt.

Seitse riigikooli said uue ja uhke kuue

Uuel õppeaastal alustab uutes või äsja renoveeritud hoonetes õppetööd seitse riigikooli, neist neli on riigigümnaasiumid ja kolm erivajadustega laste õppeasutused.

Majadeta kool

«Haridussüsteemi sees ja ümber valitseb endistviisi majakeskne mõtlemine, ehkki kõik teavad, et halduskulud neelavad endiselt ebaproportsionaalselt suure osa kõigist hariduskuludest ja just selle kännu taga on kinni korralik töötasu õpetajatele,» kirjutab kolumnist Kaarel Tarand.

On siis digimürgitus või ei ole?

Koolielu portaali toimetaja Madli Leikop kirjutab, et täiskasvanutest on paljudki digiõppele ülemineku vastu, kuid õpilased on selleks valmis ja nõus õpetajaidki õpetama.

Ja koledaima pealkirja auhinna saab...

«Koledad – kõige koledamad – on sellised pealkirjad, mis eksitavad sihilikult, ent mitte mingi kirjandusliku eesmärgi, vaid pelgalt madala tähelepanu nimel, olles seejuures veel keeleliselt küündimatud,» kirjutab «Keelekaste» rubriigis Priit Põhjala.

Maailma haridussihid aastateks 2015‒2030

HTM-i üld- ja kutsehariduse asekantsler Mart Laidmets ja UNESCO ERK-i haridusprogrammide koordinaator Hanna-Liis Kaarlõp-Nanì tutvustavad suvel Lõuna-Koreas toimunud ülemaailmsel hariduskonverentsil vastu võetud otsuseid hariduse edendamise kohta maailmas.

Esimene ajalooõpik

Kivimäe põhikooli ajalooõpetaja Margus Pillau annab ajaloolise ülevaate ajalooõpikutest, millega koolis algab ajaloo kui eraldi õppeaine õppimine.

Tulge 3D-printimist õppima!

TTÜ Mektory tehnoloogiakooli koolituste projektijuht Monica Sakk selgitab, kuidas üldhariduskoolide õpilasete ja õpetajate meeskonnad saavad TTÜ Mektorys 3D printeritega mitmesuguseid asju valmis teha.

Õpikogukonna õpetaja tund on huvitavam

Riikliku õppekava haridusuuenduste rakendamiseks tosinas koolis loodud õpikogukonnad tegid 24. augustil Tartus koostööpäeval kokkuvõtteid senisest ühisest õppimisest. Mullu ja tänavu õpikeskkondi uurinud teadlaste hinnangul on oluliselt vähenenud õpilaste hulk, kes peavad õpikogukonda kuuluvate õpetajate ainet igavaks, kahaneb ka hinnete ületähtsustamine.

Võtkem Tartu haridusfestival koolide tööplaanidesse!

Uueks õppeaastaks tööplaane tehes saavad koolid sügisvaheajaks kavandada sõidu Tartusse: 20.‒22. oktoobrini leiab Emajõe linnas aset haridusfestival, mille raames avavad paljud Tartu koolid uksed oma parimate kogemuste tutvustamiseks. Maailma haridussuundumusi toovad festivalile partnerid Norrast ja Islandilt.

21. sajand – kas õpipoisiõppe renessanss?

Mart Reiniku kooli õpetaja Tuuli Hiiesalu uurib, kui kaugel on meie kutsekoolid õpipoisiõppe rakendamisega ja mida nende arvates tuleks teha, see õpimeetod võidaks Eestis laiemat kandepinda.

Ilu ja teadus

Ilutaju on teadusliku maailmakäsitluse üks olulisim instrument, tõdeb professor Peeter Lorents, kirjutades ÕTÜ suveseminarist Viitnal.

Ebapopulaarsed erialad Eesti ülikoolides

Õpetajate Leht avaldab ebapopulaarsete erialade edetabeli. 

Kas lasteaialaps peab käima eelkoolis?

«Olen aastaid lasteaias töötanud ja näinud seda tublit tööd, mida lasteaiaõpetajad laste kooliks ettevalmistamisel teevad. Kuna paljud pered panevad lapse veel lisaks eelkooli, hakkaski mind huvitama, kas lapsevanemad siis tõesti ei väärtusta lasteaia tööd, et laps vajab veel kooli juures lisaõpet,» arutleb Tartu Midrimaa lasteaia õppealajuhataja Ellen Einaru, kes kaitses sel teemal kevadel Tartu ülikoolis ka magistritöö. Arvamust avaldavad ka koolijuhid ja psühholoog.

Maidla kool sai 90

29. augustil kogunevad praegused ja endised õpetajad ning vilistlased tähistama Maidla kooli 90. sünnipäeva. «Ümbruskonna koolidest eristume kindlasti sellega, et oleme mõisakool. Juba vana ajaloolise hoone aura on selline, et tekib tahtmine teadmisi ammutada,» räägib Ida-Virumaal Lüganuse vallas asuva kooli direktor Meelike Abroi. Oma kooli tegemistest ja traditsioonidest kõnelevad ka õpetajad.

Tantsuõpetajate twist ja twin Taanis

Rahvusvahelisel tantsuhariduse kongressil ainsa eestlasena osalenud ja esinenud Viljandi kultuuriakadeemia tantsupedagoogika lektor Anu Sööt vahendab muljeid kokkusaamiselt ning kirjutab sellest, kuhu maailma tantsuharidus teel on.

Raamatuküljel teeb Mari Klein juttu Tui Hirve Reykjavikist, kus lasteaiaõued on väljaspool tööpäeva avatud kõigile ja keegi ei vaata viltu kui süvamuusik kohvikukassas istub. Noor arvustaja Oskar Nassar aga lööb hambad Margus Karu uude noorteraamatusse «Täna on täna ja forever on forever».

Kuidas me Afganistani ämmaemandaid õpetasime

Kevadel käisid Tallinna tervishoiu kõrgkoolis täienduskoolitusel kümme Afganistani ämmaemandat, kes ise õpetavad Afganistani meditsiinikoolides. Uutmoodi kogemust kirjeldavad TTK ämmaemanduse õppetooli juhataja Silja Mets-Oja ning õppejõud.

Pükstekandmise õigust me koolis välja ei võidelnudki

«Leppisime tüdrukutega kokku, et tuleme kõik ühel talvenädalal kooli pükstega. Õppealajuhataja aga seisis trepil kui Kerberos, kooli pääsesid ainult seelikutes tüdrukud,» meenutab näitleja ja õppejõud Katrin Nielsen õpilaste protestivaimu kooli kui sotsialistliku survemehhanismi vastu, mis tema kooliõdede puhul tipnes pükstekandmismässuga.

Tallinna panoraam pidas kaua vastu

Kuigi äärepealt oleks nõnda juhtunud, kirjutab Karl Kello, et see näeks praegu veidi teistmoodi välja – jutt Astlanda kõrgkompleksi saagast 25 aastat tagasi.