Reedel Sirbis: projektipõhisusest, turust ja papist

Merike Teder
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Sirp

Sel reedel kirjutab Sirp projektipõhisusest, turust ja papist.

 

AL PALDROK: Kunstiturg – see on imelihtne!

Kunstituru puudumise tõdemine kipub viimasel ajal olema kunstikeskustelu tulemus. Tahaksin Ku-Ku klubis rääkida värviringi puuduvatest neoontoonidest ja arutleda performance’i uusimate suundumuste üle, kuid kõik jahuvad nagu püha mantrat: Eestis pole kunstiturgu. Kunstiturg ei ole puravik, kes ise pärast vihma välja tuleb, see on vaja tekitada. Kes siis veel, kui mitte kunstnike liit, keda nimetati alles hiljuti ajakirjanduses Eesti suurimaks miljonikäibega kontserniks ja kellel lasub selleks ka põhikirjaline kohustus: «KL edendab ja kaitseb oma liikmete professionaalseid, sotsiaalseid ja majanduslikke huve».

ALVAR LOOG: Ooperilavastajast on Eestis kujunemas importkaup

Ooper on žanrina jõudnud oma nelja sajandi pikkuse ajaloo järel seisu, kus heliloojate, dirigentide ja solistide kõrval räägitakse üha enam lavastajatest, aga ka kunstnikest ja dramaturgidest. Sest «kostüümides kontsertide» aeg paistab olevat ooperilavadel möödas: publiku uus pealetulev põlvkond keeldub tegemast ooperile hinnaalandust ning soovib muusikateatris selle suurest kunstilise tinglikkuse astmest hoolimata näha sõnateatri intensiivsust, vormilist väljapeetust, ajastuväärilist jõulist ja originaalset lavastuslikku mõtet, režii ning originaalteose muusikalise ja sõnalise dramaturgia loovat dialoogi. Aeg, mil heliloojad ja dirigendid ise otsekui kohakaasluse alusel oopereid lavale panid, jääb sajandite taha; ka näitejuhtide ajastu lõppes ooperis tinglikult koos XX sajandiga.

LEV RUBINSTEIN: Paar sõna

On olemas selline teistesse keeltesse raskesti tõlgitav, kuid siinse tegelikkuse ruumis hästi arusaadav sõna nagu «pontid» [понты] . Ja on olemas praeguse Venemaa reaalsuse kontekstis võtmeline mõiste nagu «papp» [бабло].

Ja mõned naiivsed inimesed arvavad ekslikult, et sellesinase «papi» saab kergelt ja sundimatult nagu viis kopikat tõlkida kõigisse maailma keeltesse kui «raha». Ei, mu kullakesed! «Papp» ei ole raha, kuigi sellegagi saab üht-teist omandada. Papp on papp.

VERONIKA VALK: Kunstiakadeemia uue maja uus vaatus

Sel esmaspäeval kuulutati välja Eesti Kunstiakadeemia Tallinna õppehoone, Suva sukavabriku ehk Kotzebue tn 1 hoonekompleksi arhitektuurivõistluse tulemused.

Arhitektuurivõistluse eesmärk oli leida Kotzebue tn 1 / Põhja pst 7 kinnistu EKA õppehoone kasutusfunktsioonile sobiv parim arhitektuurilahendus. Žürii lähtus tööde kaalumisel ruumilahenduse funktsionaalsusest ja paindlikkusest ning vastavusest EKA vajadustele. Oluliseks peeti inimsõbralikke liikumisvõimalusi, mis arvestaksid hoone osade ning hoone ja linnaruumi seoseid. Lähtuti ka arhitektuuri terviklahenduse esinduslikkusest ja sobivusest XXI sajandi kunstikõrgkoolile, arvesse võeti lahenduse sümboolse väärtuse mõju, selle eripärasust ja uuenduslikkust, kultuuriväärtuse ja miljöö tunnetust: tegemist on Eugen Habermanni 1926. aasta projekti järgi 1932. aastal valminud vabrikuga Rauaniit, hilisemal ajal Punane Koit, Suva.

JUHAN ARU: Fieldsi medalid on kaasaegse matemaatika medalid

Matemaatikutele Nobeli auhinda ei anta ja iga matemaatik saab selle tagamaad teada juba ülikooli esmakursusel. Nimelt pajatab vähemalt üks professor ikka matemaatilise materjali vahele ka loo sellest, kuidas Alfred Nobel saanud pahaseks, kuna tema pruudil või naisel olnud matemaatikuga afäär.

KURMO KONSA: Ökoutoopiline mülgas

Rabaserval hulkudes jäävad teinekord mätaste vahel silma ilusa helerohelise samblaga kaetud alad. Rohetava samblavaiba all on aga mudane mülgas, kuhu kummikut kaotada pole mingi kunst. Sellised mädamülkad tulevad mulle kohe meelde, kui loen järjekordset juttu meie lääne tsivilisatsiooni vältimatust hukust ja ökokogukondadel baseeruvast helerohelisest tulevikust. Mulle tundub see tulevik täpselt samasugune nagu mülgas – eemalt vaadates väga ilus ja meelisklema kutsuv, aga jumal hoidku sinna sisse astumast.

Aare Pilve intervjuu Lev Rubinsteiniga

Post-sõnastik XXI: ripplõpp (cliffhanger)

Ökoutoopilisse mülkasse kukkumise ohust

Ooperimuljeid Bayreuthist, Savonlinnast ja Piritalt

Mobiilpositsioneerimine ja linnaehitus

Filmitootmine Ameerika moodi

ARVUSTAMISEL:

Aasta kirjaniku Elo-Maria Rootsu raamat «Vaimude jaam»

III Pühalepa muusikafestival

Tegevuskunstiõhtu «Lagunemine» Karepal

«Stalkeri» 35. aastapäeva erilinastus Jägalas.

R.A.A.A.Mi «Vaga vend Vahindra»

Tänavakunstifestival «Stencibility»

Theatrumi «Hääled»

Arvo Pärdi filmipäevad Sõpruses

Salla Simukka romaan «Punane nagu veri»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles