Marek Strandberg

FOTO: Pm

Rääkides kliima­muutustest, ei peaks silmas pidama vaid muutusi atmosfääris, kirjutab riigikogu liige Marek Strandberg (Eestimaa Rohelised).

Maa kliima on nähtavalt muutumises. On üldteada, et Maal on ka inimesest sõltumatud kliimamuutuste tsüklid. On ka teada, et inimene korraldab praegu Maad ümber kiiremini ja ulatuslikumalt kui ükski teine liik varem.



Inimkond kasutab iga päev energiavõimsust, mis on juba praegu  kõigest kolm korda väiksem kui Maa tuumas töötaval «tuumareaktoril» (vastavalt 15 TW ja 44 TW). See suunatult kasutatud energia muudab arusaadavalt palju muudki kui ainult atmosfääri koostist: iga aasta jääme ilma ca kolme Eesti territooriumi suurustest metsadest nagu ka ilmselt seal elavatest liikidest.



Olgu öeldud, et see võimsus, mis on kätketud taimede fotosünteesi, on vaid viis korda suurem energiakogusest, mille inimkond on suuteline aastas ümber muundama ja ära tarbima. Me oleme oma tegevusega üsna piiri peal.



Kliimamuutused pole asi iseeneses. Kui muutustega atmosfääris kaasnevad neid muutusi soodustavad inimtekkelised muutused ka eluslooduses, siis on selge, et koosmõjus tekkiv võimendus mõjub kehvemini.



Sõnaga: rääkides kliimamuutustest, tuleb silmas pidada oluliselt laiemat muutumisvalda, kui seda on vaid atmosfäär, selle koostis ja kliima.



«Kliimamuutused» on pigem termin, mis on ühine nimetaja kõigile inimeste konkureerivast ja piiritundeta ahnusest tulenevatele tegevustele. Ja neid jätkub.



Üks viis sellist raiskavat tegevust ära tunda ongi hinnata kasvuhoonegaaside heitmeid, mis seotud inimtegevusega. Maksuametnikele on maksupetturite tunnuseks üle jõu elamine – kui kulutused on suuremad ametlikest tuludest.



Samal moel näitab kasvuhoonegaaside hulk ka seda, et elame üle jõu.


Äsja avaldatud riigikontrolli aruandest («Riigi tegevus kasvuhoonegaaside koguste vähendamisel») on näha, et Eesti on sisse võtnud mugava maksupetturi rolli.



Me ei osale oma majanduse ja ühiskonna ümberkorraldamisega üleilmses kliimaproblemaatikas nii, nagu peaksime või saaksime. Riiklikul tasemel on Eesti loid nii kliimahoolde tegevust alustama kui nii mõndagi alustatut asjatundlikult edasi viima.



Märk, mille Eesti annab maailmale kliimahoiu ja keskkonnakasutuse mõttes, on see, et kui te – maalased – kõik koos toimiksite samamoodi kui meie, ei olekski rohkem vaja kui «ainult» kolme Maad. Ma arvan, et meie käitumisele ei saa mingiks õigustuseks olla see, et vaadake, mida teevad ameeriklased, sakslased või soomlased.



Majandus taastub lähimas tulevikus. Meie valikutest sõltubki, millistes suundades see majandus taastuma hakkab.  Elamuehitus on soikunud. Juhul kui ehitusturg taastub sama bravuurselt, nagu see nägi välja enne oma hääbumist, on see problemaatiline.



Suured energiakulud on saanud meie uusehitiste tõsiseks probleemiks. Parema tuleviku nimel tuleb aga raiskava ehitamise võimalused välistada. Seda saab teha seadusi muutes, aga ka head eeskuju näidates. Väiksemad energiakulud on otsesem ja majanduslikult kõige soodsam tee kliimasõbralikuma ühiskonnani.



Eestil pole praegu ka tervikmudelit, mille abil oleks võimalik öelda, kui palju plaan A, B või C reaalselt siis meie kliimamõju ja keskkonnakasutust vähendab või suurendab. Kust see mudel või arusaam peaks tulema? Millised on siis need rohelise majanduse ja töökohtade tekketeed?



Osale neist küsimustest peab suutma vastuse anda Eesti Energia- ja Kliimaagentuur, mille esmaseks ülesandeks on algatada tõhusad energiasäästutegevused ehituses ja elamumajanduses laiemalt.



Energia- ja kliimaagentuuri eesmärk on laieneda kõigile Eesti energeetikaküsimuste säästlikkusele assisteerijaks juba järgmise aasta esimese poole vältel. Maailma olud ja Eesti aastatepikkused tegematajätmised kliimahoiu küsimustes nõuavad nii kohalikku vigade parandust kui ka tulevikku suunatud tegevust.



Asjatu on püüda otsida süüdlasi või püüda ses asjas kohut mõista. See oleks põhjendamatu ajakadu. Vaja on sisukat tegutsemist ja tehnoloogiaarendust, mis on suunatud aruka ja säästliku Eesti loomisele. See on ka Euroopa ja maailma ühishuvi.



Kopenhaagenis toimuva üleilmse kliimakonverentsi ajal korraldatakse ka Tallinnas Olümpia hotellis  täna-homme rahvusvaheline seminar-konverents, kus vaetakse võimalusi uueks kliimamajanduseks, kus võetakse muu hulgas eraldi arutluse ja vaatluse alla ka elamuehituse ja renoveerimisega seotud küsimused.



Seda vaatepunktist, mil moel vähendada Eesti kliimamõjusid terviklikult energia- ja selle kasutusküsimustele keskendudes. Hakkame neis asjus küll hilinema, kuid õnneks pole veel hiljaks jäänud.



Autor on energia- ja kliimaagentuuri nõukoja esimees.