Heiki Lemba: tehnoloogia tundmine määrab tuleviku

Nägin hiljuti sakslaste dokumentaalfilmi noormehest, kes otsis tulutult kõige lihtsamaid töid baarides. Kui saatejuht küsis unistuste ameti kohta, vastas noormees: tahaksin olla programmeerija, aga selleks paraku puudub mul vastav haridus.

Tõesti, tehnoloogiaerialad on noorte hulgas atraktiivsed kõikjal maailmas. Eestis pürgivad needki noored, kes on gümnaasiumis tugevad humanitaar­ainetes, üha aktiivsemalt õppima ITd või energeetikat. Ja õigesti teevad, sest nende humanitaarsed teadmised on täiendav konkurentsieelis. Tööandjate tagasiside põhjal eelistavad nad värvata ja edutada noori, kel on paremad keele- ja eneseväljendusoskused.

Nõudlus tehnoloogia tippspetsialistide järele kasvab ja ühes sellega kasvab nende palgatase. Eesti ülikoolilõpetajate sissetulekute edetabelit juhivad praegu Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased, kellest rohkem kui pooled (54%) teenivad üle tuhande euro kuus. Tartu Ülikooli lõpetajate vastav näitaja on 33% ja Tallinna Ülikooli puhul 14%. Ka tööhõive pingerida on sama – siingi on tipus TTÜ, lõpetajate hulgas on vaid 2%-line töötus.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tööjõuturu prognoosis aastani 2018 nähakse kiireimat tööhõivekasvu IKT, energeetika ja tootmisvaldkonnas. Ekspertide hinnangul vajab ainuüksi Eesti IT-sektor praegu täiendavalt 1000 spetsialisti. Energeetikas leiab aga järgneva kaheksa aasta jooksul perspektiivse ja tasuva töö ligi 1700 kõrgharidusega professionaali.

Eesti tulevikutegijate väljaselgitamisel võib juba praegu panna paika olulised jõujooned. IKTs tuleb kahtlemata märkida arvutisüsteemide, elektroonika ja telekommunikatsiooniga seotud erialasid. Energeetikavaldkonna erialadest on strateegilisemad elektroenergeetika, elektriajamid ja geotehnoloogia. Tootmise poolelt aga annavad tugevad eelised tootearenduse ja tootmistehnika ning materjalitehnoloogia.

Praxise uuringu põhjal peab 93% gümnaasiumilõpetajatest kõrgkooli valikul oluliseks huvi seal pakutava eriala vastu. Seejuures 36% noortest teeb lõpliku valiku loodus-, tehnika- ja täppisteaduste kasuks. Erialavalik on reeglina seotud ka tasuta õppekohtade ja stipendiumivõimalustega. Siin ongi eelis just loodus-, tehnika- ja täppisteaduste huvilistel.

Teadmiste uuenemise tempo ja kiirenev rahvastiku vananemine sunnivad meid õppima ja töötama kogu elu. Tehnoloogiaharidusega selleks tugeva vundamendi ladumine on tark otsus.