Toomas Kasemaa: me maksame! Aga kuidas?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toomas Kasemaa
Toomas Kasemaa Foto: Valimised

Viimased nädalad tõid kaasa Swedbanki otsuse sulgeda pangaautomaat Virtsus, samuti selle otsuse täitmise edasilükkamise. Ilmselt on vahel täiesti mõttetu otsida elu erinevate aspektide vahelisi seoseid. Kuid seekord viisin kokku kaks Virtsus pakutavat teenust – sularaha väljavõtmise Virtsu pangaautomaadist ja laevapileti ostu saarlasena.


Parvlaevaga Virtsust Saaremaale sõites on saarlastele ette nähtud sõidusoodustus. Kuid alates eelmise aasta algusest kehtib see sõidusoodustus ainult kliendikaardiga, millel peab olema rahaline ettemaks Väinamere Liinidele. Kui ettemaksu ei ole, siis maksad auto eest täispileti hinna.

Teisisõnu, alates eelmisest aastast ei ole saarlasel mõtet otsida taskust pangakaarti, sularaha ega külastada Virtsu panga­automaati. Ainus võimalus soodustust saada on maksta raha krediidina laevafirmale oma arveldusarvelt või sularahas Kuressaare kassasse.

Pangaametnikud teevad seepeale aga oma järelduse – makseautomaadi kasutamine väheneb – ning panevad automaadi lihtsalt kinni.

Sellega seoses meenub ajalooline analoog Kärdla kalevivabrikuga, kus kehtis oma raha, millega töölistele palka maksti ja millega omakorda said töölised vabrikupoes kauba eest tasuda.

See oli vabrikuomanikule tulus äri ja lahendas ära nii mõnegi krediidiprobleemi, lisaks sai teenida tööliste ostude pealt sundusliku lisakasumi ja säilitada poe monopol oma raha abil. Ilmselt leiaks ajaloost veel nii mõnegi tänapäevase ärieetika vastase põhimõtte, mida ettevõte võiks modernsel kujul rakendada.

Kuid kas sellised põhimõtted meie igapäevaelu arusaadavamaks ja kergemaks muutmisel peaks kehtima ka 21. sajandil? Ilmselt siiski mitte. Ma soovin väga, et Väinamere Liinid tagavad saarlasele samad makseviisid kui ülejäänud klientidele. Sellisel juhul leiab ka sula­rahaautomaat enam kasutust ning pank säilitab oma teenuse Virtsus.

Juhul kui ka neist klientidest ei piisa, võiks ühe võimalusena pangaautomaadi säilitamiseks kehtestada näiteks väikese tasu sularaha väljavõtmisele. Teise võimalusena võiks Swedbank koos teiste pankadega taas tõsisemalt mõelda ühtse pangaautomaatide võrgu loomisele.

Ühtne võrk tagaks väiksemate kuludega optimaalse automaatide võrgu kogu Eestis. Tulemuseks on klientide rahulolu ning paranenud sidemed klientidega mõjutavad positiivselt ka ülejäänud pangateenuste tarbimist.

Tavaklientidele lisaks vajavad sularaharinglust ka piirkonna väikeettevõtjad ning see on nii riigi, omavalitsuste kui ka pankade jaoks oluline selles piirkonnas töökohtade säilitamiseks ja uute töökohtade tekkeks ehk teisisõnu majanduselu säilitamiseks ja elavdamiseks.

Mõelda tuleb ka riigi sotsiaalteenustele, mis on viidud e-teenuste kujule, nagu näiteks pensionimaksed pangakontole. Virtsu piirkonnas saab selle raha sularahana välja võtta praegu ainult pangaautomaadist. Ka lapsevanemana on lihtsam anda lapsele viis eurot kui teha ülekanne lapse kontole.

Meie ühine tarkus on leida tasakaal ning langetada konsensuslikud ühiskonnaelu edendavad otsused. 21. sajandi riigis on ettevõtjatel aina suurenev roll avalike teenuste osutamises.

Suureneva rolliga kaasneb suurem sotsiaalne vastutus ning ärieetika ei ole enam lihtsalt sõnakõlks. Koos erinevate sektorite vastutuse suurenemisega muutub poliitika suunamine ja rakendamine aina raskemaks ja olulisemaks, seetõttu on peale ettevõtjate ka riigiametnikel ja poliitikutel sellest loost paljugi õppida.

Toomas Kasemaa kuulub Reformierakonda ja oli aastatel 2006–2011 Saare maavanem.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles